Linnaleht

Aus pilk Rio de Janeiro olümpiamängudele 

Kristjan Roos, 8. juuli 2016, 12:10
Rio üks erilisemaid vaatamisväärsusi on Selaroni trepid, millel on teiste maailma linnade piltide kõrval glasuurplaat ka Tallinnast.  Erakogu
Raamatu „Minu Rio de Janeiro” autor Malle Koido selgitab, miks brasiillased vaid mõned nädalad enne olümpiat sellest midagi kuulda ei taha.

Eestlanna on viimase nelja aasta jooksul ise tihti Rio de Janeiros viibinud. „Läksin sinna just 2014. aasta MM-i ja nüüd kättejõudva olümpiaga seoses, kuna töötan spordimaailmas,” avab Koido enda Brasiiliasse jõudmise tausta. „Eks igaühel ole Riost oma ettekujutus,” lisab ta ja räägib avameelselt sellest, kas Rio on olümpiaks valmis ja mida brasiillased 5. augustil algavast olümpiast üldse arvavad.

Malle, kuidas sa mõne sõnaga tänavust olümpialinna kirjeldaksid?

Tihtipeale arvatakse, et see on ülimalt glamuurne linn, kus bikiinides supermodellid mööda randa ringi lippavad. Tegelikult võlub Rio just lihtsusega. Inimesed on vahetud ja sõbralikud ning juba esimesel nädalal leidsin endale sõpradepundi, kellega suhtlen tänapäevani.

Võrdlesime kord soomlannast sõbrannaga, kes samuti Brasiilias elanud, oma kogemusi. Kui näiteks Soomes või Eestis bussi peale lähed, valitseb vaikus. Inimesed istuvad tavaliselt välimisele istmele, et keegi neile kõrvale ei tuleks. Ning väldivad silmsidet. Brasiilias on hoopis vastupidi – inimesed lähevad kuhugi sisenedes ikka teiste juurde ning alati leidub mõni ülisõbralik tegelane, kes tahab võhivõõrastele oma päevasündmustest rääkida. Meil kutsutaks sellisele inimesele ilmselt psühhiaater!

Rio elustiil tähendab palju vabas õhus ajaveetmist ning sportimist.

Ent Rio võlub ka imekauni loodusega. Muidugi leidub seal põhjamaalasele palju eksootikat, ent isegi palju reisinud inimesed ei saa eitada, et rohelised mäed, mis kohtuvad helekollase rannaliivaga, on midagi erilist. Igal sammul avaneb hingemattev vaade. Just mäed on Rio linnastumist ohjeldanud, kuna ehitada saab vaid mägede vahele. Seetõttu elab linnaruumis suur hulk väikesi loomi ja linde. Minu Rio kodumaja aknast näiteks avanes vaade otse atlantilisele vihmametsale. Oma suurusest hoolimata on Rio siiski looduslähedane.

Kas riolased ootavad olümpiat? Või on neile jalgpall ikkagi tähtsam kui globaalne spordipidu?

Viimasel ajal üritan olümpiateemat brasiillastega vältida, kuna tean, et midagi head neilt ei kuule! Probleem pole selles, et jalgpall oleks tähtsam. Brasiilias valitseb praegu viimase saja aasta suurim majanduslangus. Lisaks on nende president Dilma Rousseff korruptsioonisüüdistusega uurimise ajaks võimult kõrvaldatud. Päevavalgele on tulnud riigi ajaloo suurim altkäemaksuskandaal – ja Brasiilia kontekstis see juba ütleb midagi. Brasiillastele meeldib irooniliselt öelda, et korruptsioonis on nad maailmameistrid. Lisaks rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA skandaal, kus said põletada ka Brasiilia kõrged ametnikud. Meeleolud võimukandjate suhtes on Brasiilias viimastel aastatel ülimalt negatiivsed – näiteks Brasiilia ja FIFA presidendid vilistati maailmajagude karikaturniiri avatseremoonial lihtsalt välja.

Mida see kõik olümpiamängude jaoks tähendab?

Korraldusõigus võideti suure majanduskasvu ajal fanfaaride saatel, ent praeguseks on korraldajad kõvasti läinud üle eelarvepiiri. Kui varem pidi riigi osalus olema minimaalne, siis nüüd lapitakse kõik augud kinni riigieelarvest. Samal ajal jääb Brasiilias vajaka rahast, et parandada oma kodanike heaolu. Ning pidagem meeles, et Brasiilia pole veel heaoluriik. Majandusarengu mõistes võib teda võrrelda Venemaaga.

Näiteks on meediast läbi käinud number, et mängude korraldamise eelarve on 16 korda suurem kui Zika viirusega võitlemiseks eraldatud rahasumma.

Mis aga jalgpalli puutub, siis Brasiilia koondise mõnel suurvõistlusel osalemine on nende jaoks võrdne laulupeoga. Neymar, praegune Brasiilia koondise kapten ja suurim täht, pole mitte ainult spordipeategelane, vaid kõige tähtsam kultuuriikoon. Näiteks esineb ta laval riigi popimate lauljatega. Tema nägu vaatas MM-i ajal vastu igalt poolt.

Mulle isiklikult imponeerib see, et lapsed teevad palju sporti, ja seda tänaval, mitte kuskil umbses saalis kord nädalas kokkulepitud ajal. Vutimängu võib näha igal pool. Roçinha vaestelinnaosas ringi käies – ja seda tööpäeval, koolitundide ajal – mängiti jalgpalli igal vähegi suuremal maatükil.

Kas linn on olümpiaks valmis? Palju on räägitud purjetamisvete reostusest ja Zika viirusest. Kas need ongi suurimad probleemid või on kohalike jaoks küsimärgid veel hulga suuremad olümpiaga seoses?

2016. aastal pole ma veel Riosse jõudnud, ehkki olümpiale loodetavasti siiski lähen. Seega on raske öelda, kuidas sujuvad viimasel ajal näiteks ehitustööd. Eelmisel aastal näiteks olid paljud liiklussõlmed, staadionid ja enamik minu kodulinnaosast olümpiarajatiste ehitamise pärast kinni. See teeb muidugi linlaste elu keerulisemaks.

Veereostuse kohta niipalju, et Rio elanikena ujume ja teeme selles vees pidevalt sporti – alternatiivi pole. Ka Zika viiruse levikuga peavad brasiillased elama 365 päeva aastas, mitte ainult olümpia ajal. Zika on ohtlik rasedatele naistele, ent nii paljudel nakatanutel ei teki mingeid sümptomeid, ehkki haigus võib organismis ellu jääda umbes aastaks. Praegu on ainuüksi Brasiilias miljoneid haigestunuid.

Hea on see, et kitsaskohad on tänu olümpiale ja lääne turistidele saanud rohkem maailma meedia tähelepanu, see survestab nendega tegelemist.

Kuidas sa ennustad? Millise olümpia brasiillased korraldavad?

Brasiillased teavad, kuidas korraldada ühte head pidu, isegi kui ettevalmistused jäävad viimasele minutile. Ehkki praegu pole meeleolu kõige entusiastlikum, olen kindel, et olümpia tuleb kirev ja lõbus.

Kirjutamisega olen alati tegelenud ning arvasin, et raamat imelisest Riost ja selle mitmepalgelisest spordielust võiks huvi pakkuda ka teistele, eriti just enne olümpiat. Huvitaval kombel on raamatu käsikirja lugenud spordikauged inimesed öelnud, et just spordiga seotud peatükid on kõige huvitavamad. Ent muidugi tuleb juttu ka Rio igapäevaelust, muusikast, inimeste mõnikord naerma ajavatest omavahelistest suhetest, vaesuse ja rikkuse kontrastidest ning paljust muust.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee