Värsked Tallinna uudised

ÕHTULEHE VIDEO JA GALERII | Karl Õiger: ükskord tuleb laululaval ikkagi trossid lahti ja katus maha võtta (10)

Küllike Rooväli, 24. märts 2016, 06:00
Trossi lõdvaks laskmine Küllike Rooväli
"Ütlesin abilinnapeale, et mulle pole varsti enam midagi vaja, aga teile on see oluline, et otsustada!" 

Professor Karl Õiger astub, pehkinud lauajupp käes, mööda laululava astmeid alla ning tõdeb, et ekspertiis on vajalik, et lükata edasi laulukaare suurremondi alustamise päeva. 

Igal juhul teab Rõõmus, et sel päeval, kui ekspertiis näitab kapitaalremondi vajalikkust, peab tema kirjutama kirja abilinnapeale, linnapeale, kultuuriministrile, peaministrile… ja on ainult vedamise küsimus, kas see juhtub laulupidude vahelisse aega.

Igatahes mõttega, et valitsus teataks järgmise laulupeo ärajäämisest, keeldub Rõõmus spekuleerimast. "Ma ei taha tekitada paanikat, aga kui kunagi peaks ekspertiis seda näitama, küll ma selle kirja siis ka kirjutan," tuleb mokaotsast. "Kõige rohkem kardan ma tegelikult, et sellele kirjale ei tule vastust. Mis ma siis teen?" 

Esimese trossi vahetus 

See küsimus on täna õigel kohal. Just praegu lasid firma Baumost (pärast omanikevahetust endine pika ajalooga sillaehitaja K-Most) mehed lõdvaks laulukaare ühe kandetrossi. See on üks lühematest, servast esimene vertikaaltross, mis saanud ka palju kannatada katuse vihmavee läbijooksude tõttu ning Õigeri hinnangul seetõttu ekspertiisiks väga sobilik. "Kui see tross on kasutatav ega siis ükski teine enam hullem olla ei saa," lausub Õiger. 

Õiger selgitab Õhtulehe ajakirjanikule, et laulukaare ülevalhoidmiseks loodud trossisüsteem on tehtud nii, et püstised trossid on kandvad trossid, millele toetub ka laulukaare laudis ehk puitpaneelid. Püstitrosside alt risti jooksvad horisontaalsed trossid on aga kaart jäigastavad. Ükspuha, mis pidi trosse ära võtta, on tulemus see, et spetsiaalselt omakujuliseks pingutatud laulukaar hakkab "mängima", kaotab oma kuju ja võib kokku variseda. 

Täna (s.t eile) monteerivad K-Mosti mehed ekspertiisiks mõeldud trossi lahti ja niikaua hoiab laulukaart "tasakaalus" ajutiselt tõmmatud tross ja kaare alla toeks pandud mitu metalltala ning toru. "Eile kui ma ütlesin, et see läheb neil käest ära, siis nad panid selle alla ja panid täiendava trossi ka," selgitab Õiger taladele viidates. "Muidu annaks jäigastav tross kohe oma pool meetrit järgi ja tagasi ei tõmba seda enam mingi väega." 

Laud, mida Õiger vapralt kaasas kannab, et see maha ei ununeks, on pärit laulukaare laudise alumisest osast. See on keskelt pehastanud ja võiks murduda pooleks tugevama käelöögi peale. Laud kukkus ära, kui ehitusmehed täna kaare kallal askeldasid. 

Rõõmus nendib, et kahjuks on sama pehkinud enamus laudu ning mis kõige hullem – ka kandvaid prusse, mille külge lauad löödud. "Jah, varasemad uuringud on seda näidanud, nüüd on ainult vaadata, kas puit on poolpehme või päris pehme," lausub ta. 

Pikk edasilükkamine 

Rõõmuse sõnul on üks võimalus remonti ajastada, oodata esimese laua kukkumist. "On see homme, aasta pärast või paari jooksul, aga see juhtub," teab ta. "Siis on aga küsimus, kas trossid peavad vastu aasta, viis või kümme." Eraldi laudist ja kandetrosse vahetada oleks mõttetu, sest üks töö ootab teise järgi. 

Õiger lausub, et puitpaneelide mahavõtmine eeldaks ka läbijooksva plekk-katuse eemaldamist, ja et kogu kaare geomeetria säiliks, ongi oluline, et trosse saaks asendada ühekaupa. "Nüüd saame kogemuse selle esimese trossiga," sõnab Õiger. "Kuia selle vahetus on edukas, siis saab kandvaid trosse nii ka tulevikus vahetada." Ometi peab professor nõustuma ka ajakirjanikuga, et tegu on siiski peaaegu kogu laulukaare mahavõtmise aastate taha edasilükkamisega. 

"Seegi ühekaupa võtmine on kokkuvõttes muidugi suurremondi edasilükkamine," noogutab Õiger. "Horisontaaltrosse sel moel vahetada ei saa."
Õiger meenutab omaaegset laululava ehitust ja mainib, et tookord koosnes kogu lavaalune tohututest tellingutest, millele ehitis ühtlasi ka toetus. Kui vahetatakse kõiki trosse, tuleb ilmselt samuti teha. 

Õiger loodab sisimas, et tema seda suurtööd enam juhatama ei pea. Ta lausub, et kui mullu tuli käia linnavalitsuses selgitamas, miks on laululava ekspertiis ja tulevane remont hädavajalik, ütles ta, et tulevikus tuleb see kindlasti ära teha. "Ütlesin abilinnapea Arvo Sarapuule, et mulle pole varsti enam midagi vaja, aga teile on see oluline, et otsustada oma väljaminekud ja planeerida, kuna suurtöö ära tuleb teha!" 

Kui laululava valmis, nägi trossid tootnud Volgogradi tehas nende elueaks ette 25 aastat, mullu oli kaare valmimisest juba täis 55 aastat. Kui kandetrossid ükshaaval asendada, kuluks Õigeri hinnangul heal firmal selleks umbes aasta. See tähendab, et hea tahtmise korral ei peaks isegi ühtegi laulupidu vahele jätma. 

Nüüd kahetseb Õiger, et omal ajal, katuse ehitamise aegu, ei tehtud Eestis katusepaneelidele süvaimmutust, mis oleks puidu antiseptikuga täitnud ja seda tänaseni palju paremini säilitanud. 

Laululava saab täna vana asemele uue trossi ja vana ekspertiis peaks kestma umbes kuu aega. Alles siis saab öelda, kas see päev, mil on vaja saata ebapopulaarseid kirju, saabub lauluväljaku juhile homme, aasta, viie või kümne pärast.

10 KOMMENTAARI

s
sellest 26. märts 2016, 17:23
saab olema Eesti rahva suurõnnetus
e
eduard 24. märts 2016, 12:14
meil ongi paljud eurotoetused igasugused eurosummad mingite imeprojektide läbi kurat teab ,milliste pättide-ärimeeste taskutesse voolanud,sinna kuhu o...
(loe edasi)
Loe kõiki (10)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee