Päevateema

Triiksärk nr 44 võib minna kalliks maksma (36)

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 4. veebruar 2016, 17:57
Uue seaduse järgi on arsti kohus uneapnoed kahtlustada ja patsiendi oma selle puudumist omal kulul tõendada. Foto: Bulls
Vana aasta viimasel päeval jõustunud liiklusseaduse muudatused teevad Eestist peatselt uneuurijate paradiisi.

Tuhandeid autojuhte võib uut tervisetõendit taotlema läinuna tabada üllatus, kui arst saadab nad kõigepealt kontrolli unemeditsiini keskusse. Seal tehtavad uuringud, mille hind ulatub 35–300 euroni, tuleb inimesel ise kinni maksta.

See võib juhtuda iga vähegi turskema selliga, sest uue korra järgi peab tervisetõendit väljastav arst lisaks nägemise, vererõhu ja veresuhkru taseme kontrollimisele mõõtma nüüd ka kaelaümbermõõtu. Sellega langeb uneapnoe kahtlus kõikidele meestele, kelle triiksärgi kraenumber on suurem kui 43 (naistel suurem kui 40). Ja uue seaduse järgi piisabki vaid kahtlusest, et kohustada inimest külastama unemeditsiini spetsialisti, et see siis tuvastaks, kas kuri on tõesti karjas või mitte.

 

Kahtlusest piisab

Unekeskusest tuleb läbi astuda ka kõigil neil, kelle kehamassiindeks (KMI) jääb üle 35 – maakeeli tähendab see näiteks olukorda, kus 180 sentimeetri pikkune mees kaalub üle 110 kilo. Kolmas absoluutne põhjus unekeskusele sundohverduse tegemiseks on „tagumise asetusega” alalõug. Selle tuvastab arst vaatlusega ja sel puhul võib inimese kael või ka kogu ta kere olla kas või niitpeenike.

See aga pole veel kõik. Seaduse järgi on arstil kohustus kahtlustada uneapnoed ka siis, kui tervisetõendit tuleb küsima üle 50-aastane mees, kes tarvitab kõrgvererõhuvastaseid ravimeid. Alternatiivina võib ta olla norskaja või tunnistanud tohtrile, et tunneb end päeval tihti unisena.

Naistele antakse pisut rohkem armu, kuid vanuse, kehakaalu ja mõnede levinud tervisenäitajate kombinatsioone, mis sillutavad otsetee uneuuringule, jagub ka nende jaoks.

Et kõik lihtne ja selge oleks, on Eesti Unemeditsiini Selts koostanud maanteeameti palvel tõendeid väljastavatele arstidele kaheksa küsimusega diagnoosimisjuhise. Kolme jah-vastuse korral kaheksast on juhiloa taotleja saatmine unekeskusse apnoeuuringule arsti jaoks kohustuslik.

 

Unised autojuhid

Uneapnoe on seisund, kus magamise ajal tekivad hingamisseisakud, sest ülemised hingamisteed lõtvuvad ja hapnikuvool kopsudesse sulgub. Nii võib inimene öösiti kümneid või sadu kordi kägistamistundega ärgata ja selle tagajärjel kannatada tugeva hapnikupuuduse all. Selliselt unes rähelnud inimene võib hommikul ärgata rampväsinuna ning pikapeale võivad häiritud uni ja hapnikuvaeguse tõttu muutunud kehakeemia viia muude tõsiste terviseprobleemideni.

Maailmas viimasel kümnendil tehtud teadustööde tulemused on näidanud, et lisaks elukvaliteedi langusele kujutavad uneapnoe käes vaevlejad ohutegurit liikluses. Seda just pideva väljamagamatuse ja selle mõjul tekkinud unisuse tõttu, mis võib tuua kaasa suigatamise rooli taga.

Sestap väljastaski Euroopa Komisjon juba kaks aastat tagasi liikmesriikidele ettekirjutuse lülitada 31. detsembriks 2015 riiklikku juhiloasüsteemi säte, millega tagatakse, et kõiki keskmise või raske uneapnoe sündroomi, samuti selle kahtlusega autojuhte oleks konsulteerinud erialaspetsialist ning nende terviseprobleemid oleksid enne juhiloa väljastamist kontrolli alla võetud.

 

Käsku tuleb täita

Komisjoni ettekirjutuse täitmiseks jõustati aga Eestis süsteem, mille raames peavad pere- ja töötervishoiuarstid hakkama saatma mõnede väliste näitajate (sugu, vanus jne) alusel tasulistele uneuuringutele ka neid inimesi, kes magamatuse ega unehäirete üle ei kaeba ning kel uneapnoed ilmselt polegi.

Kummastust tekitab ka see, et seaduse järgi käsitletakse juhtimisõigust välistava terviseprobleemina seisundit, mille diagnoosimist ja ravi haigekassa tavaolukorras ei rahasta. Unemeditsiinialaseid raviteenuseid kompenseerib haigekassa vaid infarkti- ja insuldijärgsetele, tugeva südamepuudulikkuse, ravile allumatu kõrgvererõhktõve või virvendusarütmiaga patsientidel.

Samal ajal märgitakse maanteeameti tellimusel apnoealase seadusmuudatuse ettevalmistamise kestel valminud teadustöös*, et obstruktiivse uneapnoe all kannatab Eestis neli protsenti tööealistest meestest ja kaks protsenti naistest – kokku ligi 20 000 inimest. Uuringus märgitakse ka, et nende kõigi teenindamiseks ei ole Eestis päris kindlasti piisavalt unekeskusi ja unearste ning spetsialiste tuleb kiiresti juurde koolitada. Nüüdseks ongi sellega alustatud.

Kuidas jääb aga kõikide muude väljamagamatust põhjustavate teguritega, näiteks imikute või haigete pereliikmete hooldamise, siin levinud depressiooni või ka lihtsalt kroonilisest ületöötamisest põhjustatud liiga lühikese uneajaga, mis võib samuti lõppeda päevase unisusega? Selle kohta Euroopa Komisjon ega ka Eesti seadus meile õpetussõnu esialgu veel ei jaga ning ilmselt tohib neil puhkudel omal vastutusel autot edasi juhtida.

 

* - „Teadus- ja arendustöö „Obstruktiivse uneapnoe riskitegurite hindamine, diagnoosimudeli loomine ja haiguse mõju hindamine sotsiaalsele tegevusele” raames diagnoosimudeli väljatöötamine unisuse käsitlemiseks autojuhi tervisetõendi väljastamisel” (2013), koostanud Erve Sõõru

________________________________________________________________________

Marss unekeskusse!

# Kui sellest loetelust vähemalt kolmele vastatakse jaatavalt, on arstil kohustus kahtlustada uneapnoed:
1. Kas te norskate valjult (norskamine on valjem kui tavaline kõne või norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud)?
2. Kas tunnete end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
3. Kas teil on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid?
4. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhuravimeid?
5. Kas teie kehamassiindeks (KMI) on üle 35?
6. Kas olete vanem kui 50-aastane?
7. Kas teie kaelaümbermõõt on üle 43 sentimeetri (meestel), üle 40 sentimeetri (naistel)?
8. Kas olete meessoost?


# Uneuuringule suunamine on kohustuslik, kui nõustuda tuleb vähemalt ühe väitega sellest loetelust:
- Kehamassiindeks (KMI) üle 35
- Kaelaümbermõõt meestel üle 43 sentimeetri, naistel üle 40 sentimeetri
- Tagumise asetsusega alalõug

Allikas: Eesti Unemeditsiini Selts

_________________________________________________________________________

Unemeditsiini keskused

Tallinnas
Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloogia polikliinik (Sütiste tee 19)
Ida-Tallinna keskhaigla pulmonoloogia polikliinik (Ravi 18)
Tallinna Hea Une keskus (Lelle 24)
Mae Pindmaa unekliinik (Narva mnt 112)
Confido erameditsiinikeskus (Narva mnt 7)

Tartus
Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliinik (Kuperjanovi 1)
Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliinik (Riia mnt 167)
Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliinik (Raja 31)
Tartu Hea Une keskus (Väike-Turu 5)

Mujal Eestis
Mõningaid uuringuid on võimalik teha ka Rakvere, Viljandi, Valga, Järvamaa ja Läänemaa haiglas kopsuarsti vastuvõtul ning Narva haiglas kardioloogi vastuvõtul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee