Persoon

Maailm paksude mätta otsast vaadates (17)

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 21. jaanuar 2016, 15:43
Kairil ja Faustol on kombeks võtta gloobus, sulgeda silmad ja asetada näpp kohta, kuhu nad järgmiseks reisile või mõneks aastaks elama-töötama lähevad.Foto: Erakogu
Kairi Kuur ja Fausto Gobbi armastavad lisaks teineteisele reisimist ja võõraid kultuure, sumomaadlust ja tervislikke eluviise. Neil on valmimas raamat "Paksude mätta otsast”, mis kutsub kõiki suure kehakaaluga inimesi elama täisväärtuslikku elu ja seisma rohkem oma õiguste eest. 

"Meie ühiskond ei armasta pakse. Huvitav miks? On liikvel arvamus, et kui oled paks, siis pead olema kurb, depressiivne, mõtlema hommikust õhtuni, mida tohid suhu panna ja mis teised sinust arvavad. Õnnelik ja rõõmus paks oleks nagu midagi kummalist, mis kohe kuidagi ei sobi. Eesti riiki on valitsenud rootslased, sakslased jne, kuid nende vastu pole kellelgi midagi. Paksude armee pole Eestile kunagi liiga teinud, aga ometigi on vähegi suurema kehakaaluga inimesed siin mustas nimekirjas," loetleb Kairi põhjuseid, miks ta koos oma abikaasaga raamatu kirjutamise ette võttis. 

Siin on mõned katkendid nende peatselt valmivast mahlakast ja ootamatuid avastusi täis teosest:  

Paksud ja dieet 

Samal teemal

Pakse aktsepteeritakse ainult siis, kui nad räägivad, et peavad dieeti ja et nende unistus on saada peenikeseks. Just, läksin minagi dieedilaagrisse, et vaadata, mida see endast kujutab ja kas leiab uusi tuttavaid. Üllatus oli aga see, et peale minu polnud seal ühtegi paksu – kõik ainult peenikesed.

Laagri doktor ajas mind nähes silmad suureks ja küsis, kuidas ma sellise kaaluga üldse veel ringi kõnnin. Tõmbas mulle käe ümber vererõhuaparaadi, millest ise täie jõuga kinni hoidis, et see lahti ei hüppaks. Mu peenikesed toakaaslased aga imestasid, et näe kui paks, aga ise veel nii särtsu täis ja muudkui läheb aga kõndima isegi vihmaga.

Inimeste ettekujutus paksust ongi ühesugune: paks sööb palju, ja mida paksem, seda rohkem, lausa ämbritäie kaupa. Kui paks läheb restorani, on kokk minestuse äärel, et nüüd tehakse köök lagedaks. Ettekandjate esimene mõte on: nüüd istub paks meie toolid puruks. Paljudes peene kujundusega restoranides on toolid käetugedega, et peenikesel oleks mugav toetada. Paks aga peab end tooli pressima nii, et raud kintsudesse soonib. Mõni kelner märkab, et paks ei mahu tooli, ja hakkab siis suure häälega uut istet otsima, nii et paks on kogu restorani tähelepanu keskmes – näe, paks ei mahu tooligi ära!

Disainmööblit ei saa ju paksudele teha, sest mõelda vaid, kui palju materjali kuluks. Siinkohal pean kiitma Ameerika kruiisilaevu, kus absoluutselt kõik on kohandatud kõigile. Saad istuda ka disaintoolis, ilma et see püsti tõustes tagumiku külge kinni jääks. Viimasel kruiisil kohtasime laeval ka üht Eesti abielupaari. Neile reis ei meeldinud, sest laeval oli liiga palju pakse ja musti ning seetõttu otsustasid nad kogu reisi kajutis istuda. Paksud aga lõbutsesid ja nautisid täiega elu ning neil polnud eestlastest paksuvihkajatest sooja ega külma. 

Paksud lennukis 

Omaette teema on paksud lennukis. Miks on lennukiistmed nii kitsad ja turvavöö ei lähe ümber kõhu? Piletit registreerides juhtub tihti, et teenindaja annab koha kolmekohalise rea keskmisele istmele. Kui paks ei märka nõuda kohta vahekäigu ääres, siis ongi ta pressitud kahe peenikese vahele. Peenikesed tahavad, et istme käetoed oleksid all ja et nad saaksid rahus magada. Paks saab seal keskel vaevu hingata.

Siis ei mahu veel rihm ka kinni. Lisavöö küsimiseks peab pöörduma stjuardessi poole. Kui see siis silmapaistva oranži vööga tuleb, pöörab kogu lennukitäis inimesi pilgu paksu poole – kas midagi on lahti? Mõned stjuardessid hakkavad siis rihma ise paksule ümber toppima, mis teeb asja veel põnevamaks: näed, vähe sellest, et paks, loll ka veel, ei oska isegi rihma kinni panna!

Üks mu Norra sõbranna rääkis, et ostab alati lennukisse kaks kohta. Viimasel korral anti talle pileti registreerimisel aga üks koht lennuki ette- ja teine tagaotsa. Vaat nii. 

Paksud põlu all 

Kui lüüa lahti ajalehe tutvumiskuulutused, leiab enamasti eest järgmise teksti: soovin tutvuda saleda naisega, paksudel mitte tülitada. Mehed on nõus üle elama igasugust kohtlemist oma naise poolt, peaasi, et ta oleks peenike, sest mis muidu teised arvavad. See on ka paljude meeste hukatus, sest enamik mehi tahab ju ühte ja sedasama, aga turul nõutud piitspeenike naine läheb sinna, kus suuremad eurod rahakotist paistavad.

Samas võib leida näiteid, kus mehed, kellel on paksud naised, on õnnelikemad kogu maailmas. Näiteks nagu minu mees, kes armastab palavalt ja kirglikult oma paksu naist juba pikki aastaid. Lisaks oskab ta panna mind tundma end maailma ilusaima naisena. Ahjaa, unustasin öelda, et ta on itaallane.

Riidepoodi ei hakka paksud pahatihti minemagi, sest suuri suurusi seal nagunii pole. Sisenenud moeriiete poodi, tormab müüja juba uksele vastu ja ütleb kaastundliku näoga, et selles poes küll nii suuri riideid ei ole. Tavaliselt keerab paks siis otsa ringi ega iitsatagi, et tuli tegelikult oma õele kingitust ostma. Paks peab oma riided tellima internetist, mitmel juhul Ameerikast, kus on mõeldud ka suurtele. Suured riided on aga topelt hinnaga. Kui paks peab oma särkide eest rohkem maksma, siis loogiliselt võttes peaks ta ju ka rohkem palka saama. Nii see aga pole.

Ka arsti juures peab paks pilgu maas hoidma, sest isegi kui mureks on valu kõrvas, on doktori esimene lause, et kõigepealt tuleks kaalus alla võtta. Kuigi olin varbavalu tõttu perearsti visiidile läinud, pidin tegema elektrokardiogrammi, siis kuulati kopse ja mõõdeti vererõhku. Üks tuttav rääkis loo, kuidas arst oli teda niimoodi alandanud, et tal hakkas süda lööke vahele jätma. Ja doktoriproua ei piirdunud ainult temaga, ta mõnitas ka ta hauas olevat ema, kuna too ei olevat tütrele tervislikku eluviisi õpetanud ja tagatipuks oli kindlasti ise ka paks olnud. 

Õigus normaalsele elule 

Meil abikaasaga on sumokool ja me käime tihti üldhariduskoolides sumot tutvustamas. Õpetajate esimene lause meile on, et aga meil ju siin nii pakse ei ole, või et kui nad hakkavad sumoga tegelema, kas annate neile siis nii palju süüa, et nad lähevad paksuks. Selle peale ei oskagi muud mõelda, kui et parem on olla paks kui loll. Lastele igas suuruses aga sumo meeldib ja meie külastuse järel tahavad kõik trenni tulla. Hiljem aga keegi treeningule ei tule, sest vanemad kodus ei suuda seda häbi üle elada, kui võib-olla ka nende laps muutuks trennis käies paksuks.

Kuidagi on läinud nii, et peenikesed otsustavad paksuse üle. Sellele aitavad kaasa kaalukalkulaatorid ja kehamassiindeks (KMI). KMI näitab, et ka olümpiamedalimehed Gerd Kanter ja Heiki Nabi on rasvunud ja ülekaalulised. Huvitav, kes sellise indeksi välja töötas? Pealegi surevad ka paljud peenikesed infarkti ja vähki. Miks rääkida ideaalkaalust? Rääkida oleks vaja hoopis tervislikust eluviisist.

Moraal on selles, et ole sa paks või peenike, pole mingit põhjust tunda end alaväärsena. Kui paks tahab kaalu langetada, siis palun! Kui aga paks tunneb end väärtusetuna paksuse tõttu, pole asi õige.

Eestis kõneldakse tõsimeeli paksumaksust. Paksud ei tule niigi kodust välja, et täisväärtuslikult elada, ja nüüd peaksid nad selle eest veel peale maksma! Vastupidi, pakse tuleb julgustada, mitte neil kõri läbi lõigata. Meil tehakse seadusi, et samasoolised saaksid abielluda, ei tohiks öelda "neeger" ega võõramaalasi diskrimineerida. Aga miks pole seadusi, millega keelataks diskrimineerida pakse? Paksud peaksid oma õiguste eest rohkem seisma. 

------------------------------------- 

Kaks rõõmsat autorit 

  • Kairi Kuur on lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja omandanud teise kõrgharidusena Oslo ülikoolis tegevusteraapia eriala. Ta on elanud Eestis, Saksamaal, Itaalias ja Norras ning reisinud pea kogu maailmas. Ta räägib vabalt eesti, norra, inglise, itaalia, saksa ja vene keelt. Kairi on tegelnud kõrgtasemel spordiga: kergejõustiku, võrkpalli ja sumomaadlusega ning nimetatud 2000. aastal Pärnumaa aasta õpetajaks.
  • Fausto Gobbi on lõpetanud Milano ülikooli õigusteaduse erialal. Ta räägib itaalia, hispaania, ladina, prantsuse ja inglise keelt. Fausto on K&F sumokooli omanik ja treener ning tegelnud kogu elu judoga, on neljakordne Itaalia meister judos ja maailmatasemel sumomaadleja. Ta on paksude raamatu kaasautor ja sürrealistlike piltide illustraator.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee