Päevateema

Uus abivahendisüsteem lonkab mitut jalga (8)

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 7. jaanuar 2016, 16:25
Kaheksa-aastase Astridi ratastooli rent kasvas uuest aastast vaid 50 sendi võrra kuus, aga käimisraami rent hüppas 7 eurolt 65-le. Astridi ema on üks neist, kes sotsiaalkindlustusametile palveid ja selgitusi läkitab. Foto: Heiko Kruusi
Sel nädalal lahvatanud skandaalis uue abivahendite süsteemi ümber on seni päevavalgele jõudnud eeskätt puuetega laste vanematele saadetud hiigelarved. Ent probleeme on veel.

Šokiteraapia läbi teinud, põhiliselt puuetega laste hooldajad, ei pea muretsema, nendega võetakse ühendust ning hiigelarveid tasuda ei tule, teatas teise skandaalipäeva õhtul sotsiaalkaitseminister isiklikult. Tema kinnitusel lahendab uuel aastal abivahendite eest vastutama pandud sotsiaalkindlustusamet iga juhtumi individuaalselt ja riik võtab uuele süsteemile üleminekuga tekkinud lisakulud enda kanda.

Samal teemal

Vanemad ongi rõõmsad, et asi piirdus vaid ehmatusega ja neile lapse liikumis- ja hooldusabivahendite eest jaanuariks saabunud kolm-neli või ka viis-kuus korda detsembri omast suuremad üüriarved tühistatakse. Eluraskustes karastunud puuetega laste pered on õppinud elama päev korraga ja see, et rendiarved lubatakse nüüd jätta mullusele tasemele selle aasta lõpuni, ei tundugi enam ohumärgina. Samuti on enamik nõus alla neelama selle, et läbivaadatud arve tuleb detsembri omast vaid poole suurem – tänu jumalale on see ikkagi vähem kui alguses!

Uue abivahendisüsteemi väljatöötamist juhtinud sotsiaalministeeriumi riigimeetmete juht Raimo Saadi on optimistlik. Ta kinnitab, et sotsiaalkindlustusamet tegeleb kõigi erijuhtumitega individuaalselt ja kui ikka puudega inimene tõesti vajab abivahendifirmadele seatud riiklikust piirhinnast kallimat ratastooli, käru või tugiraami, siis igal juhul riik kompenseerib selle erimenetlusena. Kui palju selliseid erimenetlusi amet välja kannatab, et uus süsteem veel kulusäästlik ja jätkusuutlik oleks, ta öelda ei oska, aga arvab, et saadakse hakkama.

Seda, et puuetega inimesed või nende hooldajad peavad nüüd hakkama riigi kehtestatud piirhinda ületava hinnaga vahendi korral lisakompensatsiooni palumiseks esitama kirjalikke põhjendusi, miks neil või nende hoolealusel just niisugust riista on tarvis, ei pea Saadi probleemiks: asi peab selge olema! Just selleks ju uude seadusse individuaalse erimenetluse võimalus kirjutatigi. Riik tuleb inimesele lähemale.

Jookse venda, jõua venda!

Kogu asi läks kolm aastat tagasi lahti sellest, et abivahendisüsteemi hakati tegema paremaks, odavamaks ja inimeste kui riigisüsteemi jaoks mugavamaks.

Uus abivahendisüsteem on vaid osake järgmise viie aasta jooksul läbi viidavast sotsiaalreformide kobarast, mille keskmes on töövõimereform. Reformide paketi jaoks saab Eesti Euroopast 600 miljonit eurot toetusraha. Ainuüksi „sotsiaalsete” abivahendite jaoks (laste ja eakate abivahendid + tööealiste inimeste igapäevaeluks vajalikud vahendid) on riigieelarves senise 4–5 miljoni euro asemel tänavu üle 7 miljoni euro. Sellega katab riik süsteemi administreerimise ja tasub abivahenditelt riigi osaluse, mis on lastel üldjuhul 90 protsenti ja täiskasvanutel 50 protsenti – kuid nüüd siis riigi seatud piirhinnast. Lisaks on hinnakirjades hulk erandeid.

Ja see pole veel kõik. Ka töötukassa eelarves on 2020. aastani 16 miljonit eurot, et pakkuda töötamiseks vajalikke abivahendeid puuetega inimestele täiesti tasuta.

Kuna erivajadustega inimeste tööhõive on tähtis riiklik prioriteet, võeti töövõimereformi väljatöötamisel kasutusele fraas “ühe ukse poliitika”. See sai keskseks märksõnaks ja tähendab, et erivajadustega inimene ei pea enam jooksma mööda ilma ringi, vaid saab kogu vajaliku toe ühest kohast – tööealise korral töötukassast, kus viiakse läbi töövõime ja erivajaduste hindamine ning koordineeritakse teenuste pakkumine.

-------------------------------------

Töötukassast saab abivahendi tasuta

# Juhul kui erivajadustega inimesel on vaja abivahendit töötamise jaoks, saab ta töötukassast selle tööturuteenuse raames tasuta.

# Töötamiseks vajalik abivahend on niisugune vahend, milleta inimesel ei ole puude tõttu võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks mõeldud abivahendiks ei loeta seadet, mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks või mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks. Igapäevaseks toimetulekuks vajalikku abivahendit tuleb ka tööeas ja tööl käival inimesel taotleda sotsiaalkindlustusametist.

# Töötukassast antakse tööinimesele abivahend kasutamiseks tasuta (omaosalust ei pea maksma). Abivahendi kasutamise haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks, lühema töölepingu korral lühemaks ajaks. Juhul kui inimene töötab edasi ning vajab jätkuvalt abivahendit, võib töötukassa pikendada lepingu kehtivust veel kuni kolmeks aastaks.

# Halduslepingu lõppemise korral võib töötukassa võtta abivahendi tagasi või jätta selle inimesele. Abivahendi, mida saab edaspidi kasutada mõni teine tööl käiv inimene, võtab töötukassa lepingu lõppemise järel enamasti tagasi. Kui abivahend on väga eriline ja seda pole võimalik teistel inimestel kasutada, võib töötukassa anda selle tasu küsimata senise kasutaja omandusse.

Allikas: tööturuteenuste ja -toetuste seadus

8 KOMMENTAARI

e
EESTI JA TAAVIKE ALATI AITAB :::??? 26. veebruar 2016, 18:30
REFORMIKAD ---OSTAVAD POISTELE PAREMAD RELVAD ---LASKEMOONA
ET OMA PERSET KUIDAGI KINDLUSTADA ::::ET AGA KOLMANDAL SÕJA PÄEVAL EESTIST ÜLDSE PÕGENEDA ____JA JÄTAME NEED SANDID EESTIT KAITSMA::
s
Saan 14. jaanuar 2016, 17:45
aru eelmine aasta oli eelarves 5 miljonit abivahenditeks. Sellel aastal 7 miljonit mille tõttu tuleb abivahendite rendihinda tõsta paar korda. 7 miljonist ilmselt siis 4 miljonit läheb administreerimis kuludeks.
Loe kõiki (8)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee