Päevateema

Orwell kahvataks, kuuldes Eesti uutest IT-arendustest (7)

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 10. detsember 2015, 16:25
Ühiskonnavaatleja, kirjanik ja ajakirjanik George Orwelli (1903–1950).  George Orwelli pressikaart
Riik on asunud looma võimsat andmekogu kõigi inimeste kohta, kel tekib elu jooksul kokkupuude sotsiaalsüsteemist saadava raha või teenustega.

„Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega,” kirjutas Hispaania kodusõjas antifašistide poolel võidelnud George Orwell kirjanikust sõbrale Jack Commonile 1937. aasta sügisel, kui tal oli õnnestunud stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsuse jälitamise eest Prantsusmaale pageda. Ta maailmakuulsad romaanid „Loomade farm” ja „1984” ning viimase mõtteline peategelane Vanem Vend said pool sajandit hiljem tuntuks ka meile Eestis.

Nüüd aga on maailm muutunud. Vähemalt me praeguses vaateulatuses kõlavad mitmed asjad, mis Eric Arthur Blairil oleksid vere soontes tarretanud, meile suleselge progressina.

Uus seadus

Andmekogusse satuvad kõik inimesed, kel on tegemist lapsetoetuste, pensionite, tööturuteenuste, ohvriabi, puuete, eestkoste, rehabilitatsiooniteenuste, ühekordsete või korduvate toetuste, samuti omavalitsuste osutatavate sotsiaal- ja tugiteenustega.

Eesti jaoks täiesti uue – sotsiaalseadustiku üldosa seaduse poolt hääletas kohal olnud 78 saadikust 77. Üks saadik jäi erapooletuks. Süsteemi töötlejateks saavad sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet.

Ettevõtmise sihtmärk – tuvastada sotsiaalabi saamise õigusega inimesed ning tagada nende operatiivne ja tõrgeteta abistamine – kõlab mõistlikult. On ju aastakümneid kurdetud, et riik ega kohalikud omavalitsused ei leia oma abivajajaid ning juhul kui inimene ka abi palub, upub ta enne selle saamist bürokraatiasse. Nüüd siis tehakse sellele kõigele lõpp.

Lisaks inimese enda ja tema otseste abistajate antavatele andmetele hakkab uude sotsiaalkaitse infosüsteemi jooksma X-tee ehk riiklikke infosüsteeme ühendava andmevahetuskihi kaudu kokku mitmekülgne info ka teistest, juba olemasolevatest andmekogudest, nagu rahvastikuregister, maksukohustuslaste register, hariduse infosüsteem, ravikindlustuse andmekogu, äriregister, väärtpaberite keskregister, riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register, kaitseväekohustuslaste register, kohtute infosüsteem, töötamise register ning praegune sotsiaalteenuste ja -toetuste register.

Andmebaasis hakkavad olema andmed ka sotsiaalsüsteemiga kokku puutuva inimese abikaasa, laste jt hoolduskoormusega sugulaste kohta, samuti plaanitakse süsteemiga ühitada andmed inimese elamise, töötamise ja sotsiaalsete hüvitiste kohta välisriikides. Teatud lõigetes tekib kohustus andmeid hankida ja esitada inimesel endal.

Nagu peo peal

Nii ei peagi plaanide järgi inimene uue süsteemi käivitumise järel talle ette nähtud hüvitisi, toetusi või teenuseid enam ise küsima ega seejuures midagi tõestama, vaid kella kukkudes (õigustatuse tekkides) on riigi- või omavalitsusametnikel tema kohta juba kõik teada.

Ka andmetega eeltäidetud taotlusvormid on internetis juba olemas, inimene saab need üle kontrollida ning ühe näpuliigutusega aktiveerida. Seadus sätestab, et soovi korral võib inimene ka hüvede saamisest (näiteks lapsetoetusest või mõnest ette nähtud teenusest) omal tahtel loobuda.

Ja üks konks on veel. Uues seaduses, mis kõige muu osas kui sotsiaalkaitse infosüsteem jõustub juba varem, on uudse regulatsioonina sätestatud ka riigi võimalus inimeselt saadud rahalisi või mitterahalisi hüvitisi tagasi küsida, kui selgub, et inimene pole „lepingust” kinni pidanud ning on toetusraha või sotsiaalteenuseid kasutades enda kohustusi rikkunud. Mitterahalised hüvitised ehk sotsiaalteenused arvestatakse sel juhul ümber rahasse, mis inimesel tuleb tagasi maksta.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee