Värsked Tallinna uudised

Tehnikakool nüüd juba terve sajandi 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 22. oktoober 2015, 17:11
Balti riikide ainsas 3D-ehituslaboris saab korraldada virtuaaltuure veel ehitamata majades ja ka masinates. Uut virtuaalinterjööri uudistavad arendusprorektor Anne Kraav ja rektor Enno Lend. Heiko KruusiFoto: Heiko Kruusi
Tallinna tehnikakõrgkool tähistab 7. novembril sajandi täitumist tegutsemise algusest. 

Praeguseks on pealinna sambarohkeima kooli fassaadi taga 21. sajandile väärilisel tasemel laboritega õppepaik, võib siinkirjutaja oma silmaga nähtut hinnates kinnitada. Kunagi Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumina kõigile tuntud paekivist hoonel Pärnu maantee ja Väike-Ameerika tänava nurgal võeti parasjagu tellinguid maha, juubeli puhuks puhastatud paekivifassaad helendab nüüd nii, nagu oleks eile laotud.

Juubeli asjus usutlemist alustasimegi koos kooli juhtidega laborist, mille häälestamine ja õppetöös kasutaminegi on alles käsil. Viie ekraaniga (kolmel seinal, laes ja põrandal) 3D-ehituslabor on ainus omataoline Balti riikides, siin saab arvutis loodud projekte vaadata ruumilisena, nii väljast kui ka seest, olgu nendeks siis ehitised või näiteks projekteerimisfaasis gaasiturbiin.

Vaja ainult stereoprillid (nagu prillikinos) ette panna, siis saab näiteks jalutada Jägala joa juurde projekteeritaval sillal, uurida selle konstruktsioonielemente kuni viimase mutrini. Vaadata, kas kõik talad ja tõmbid jooksevad õigesti.

Või uurida elumaja ruumides, kus mööbelgi sees ja lilled laual, "kuidas tunne on", aga ka näiteks üle kontrollida, kas seina sisse projekteeritud torud ja juhtmed jooksevad õigesse paika. Nii saab lisaks muljele üles leida võimalikud projekteerimisvead.

Uuema aja asjad

"Meil on hulk uusi laboreid, aga eks me peamegi lisaks traditsioonilistele õppevormidele üha uusi otsima, elu nõuab. Meil on nelja-aastane bakalaureuseõpe, 13 õppekava – kes meilt ameti saanud, sel tööpuudust küll karta pole," tähendas kõrgkoolis teist ametiaega alustanud, siin ka ise kunagi õppinud rektor Enno Lend. "Meil on tihedad sidemed ettevõtetega, nii teame täpselt, milliseid oskusi on lõpetanul vaja. Tase on aga selline, et viiendik lõpetanuist läheb kohe magistriõppesse, enamasti tehnikaülikooli," lisas ta.

"Uuemad alad on näiteks rõiva- ja tekstiiliala, raudteetehnika. Aga ka n-ö vanadel aladel pole aeg seisma jäänud, meil on ka moodsad ehitus-, mehaanika- ja elektritehnika laborid ning mitmesugused õppetöökojad. Igal juhul kui vaadata lõpetanute edasist käekäiku, siis pool aastat pärast lõpetamist on töökoha leidnud 95 protsenti,” märkis arendusprorektor Anne Kraav. "Lisaks teeme tihedat koostööd teadusasutustega, samuti on meil mitu spin-off-ettevõtet algusjärgus," märkis finants- ja haldusdirektor Tarmo Sildeberg, kes oli meile just 3D-laboris silla projekti ja selle "nurgataguseid" demonstreerinud.

"Praegu on meil 2760 üliõpilast, palju neist omandavad siin juba teist kõrgharidust, paljud lõpetavad pooleli jäänud õpinguid. Aga enamik on tulnud siiski otse kutseõppeasutusest ja gümnaasiumist. Rõõmustav on seegi, et meie kool on väga populaarne ka neidude seas. Välismaalasi on meil viie protsendi jagu, paljud õpivad vaid valikaineid. Mõned on aga tulnud siia õppima ainult selleks, et saaks kaasa lüüa meie maailmatasemel olevas tudengivormeli projektis," märkis rektor Lend.

Tollest jutuajamisest koorus aga ka paradoksaalsena tunduv probleem. "Meil on tõsiseid probleeme, et üliõpilased jõuaksid ikka kooli lõpetamiseni. Eesti ettevõtete huvi Tallinna tehnikakõrgkooli õppurite palkamise vastu on nii suur, et paljud võetakse tööle juba praktika ajal. Nii jääb nii mõnelgi viimane aasta tegemata," märkis prorektor Kraav. Aga rahustuseks – mõne aja pärast ilmuvad kadunud tudengid siiski välja, sest diplomi puudumine seab edasisele tööteele tõkkeid. 

Sada aastat tagasi 

Kui rääkida, kuidas üks kool saab olla juba saja-aastane, tuleb vaadata tsaariaega. Väljakujunevas eesti ühiskonnas tõusis üha teravamalt esile vajadus tõsise tehnikahariduse järele. Üks selle mõtte taganttõukajaid oli toonane eesti ajalehe Tallinna Teataja peatoimetaja Konstantin Päts. Pärast rohke bürokraatiga peetud võitlusi oli 1915. aasta sügiseks asi niikaugel, et asutati Tallinna poeglaste kommertskool. Kool tegutses alul Kevade tänavas kitsastes oludes Westholmi gümnaasiumi tiiva all. Sellegipoolest on selles ilmasõjaaegses keerulises ajas ja kiduras pinnases ka Tallinna tehnikaülikooli juuri, selgub juubeli puhuks trükivalgust näinud ajalooraamatust "Sild üle ajajõe", autoriks Paavo Kangur. Kes soovib täpsemalt teada, kuidas olid asjad sajand tagasi, aga ka vahepealsetel aegadel, peaks seda raamatut põhjalikumalt lehitsema.

Inimesed ja nende masinad

Tuhanded lõpetanud meenutavad hilisemaid aegu ilmselt vilistlaskokkutulekul. Rektor aga ütleb, et lähiajaloos toimus suurim muutus 1992. aastal, kui eliittehnikumist sai tehnikakõrgkool, paljudele meelde jäänud lühendnimega TKTK.

Suures majas ringkäigul on näha, et uude on palju panustatud. Näiteks pneumaatika- ja hüdrotehnika laboris häälestati parasjagu kahe kirjutuslaua suurust pinda täitvat programmjuhtimisega vooluliini, mille õppeülesandeks on pneumaatiliste silindrite montaaž.

Eriti püüdis aga kunagi tööõpetustunnis toorikust vasarakujulise eseme väljaviilimisega oma rauatööhimu rahuldamisega piirdunud ajakirjaniku silma vaatepilt, kus noormees kimpus korraliku kummuti suuruse tööpingi klahvistikuga maadlemisega. "Kui ta ülesandega hakkama saab, siis hakkab see pink välja freesima selliseid vilistlasõhtu jaoks mõeldud meeneid," ütles töökoja meister ja näitas keerukat objekti.

Süvenemishuviliste jaoks võiks ringkäik kõrgkooli ruumides kesta tunde, sest lisaks tänavale paistvale suurele paehoonele asub selle taga veel terve kompleks. Seal on ka koht, kus arendatakse kuulsat tudengivormelit, aga ka koht, kuhu tõsteti akna kaudu sisse 300-kilosed raudteeliiprid. Sinna, vormeli kohale teisele korrusele, ehitatakse parasjagu rongijuhtide õppesimulaatorit, mis, muide, tegutseb Veriora jaamakompleksi virtuaalmudelil. Lähiaastail on kavas kogu hoonekompleks ümber kujundada, hoovihoonetele aga lausa kaks korrust peale ehitada, tutvustas tulevikku finants- ja haldusdirektor Tarmo Sildeberg. Plaanid juba järgmiseks sajandiks, ime siis, et siin õppida tahtjaid on kõvasti enam, kui mahub, mõtles ajakirjanik.

Ajalooraamat

Paavo Kanguri "Sild üle ajajõe. Tallinna tehnikakõrgkooli lugu"

Rohkete fotodega raamatus jälgitakse kooli kujunemislugu õppejõudude ja vilistlaste meenutuste kaudu. 

Visioonikonverents 

Tallinna Tehnikakõrgkool korraldab  4. novembril kell 10 aulas visiooniseminari teemal "Ettevõtjate ja kõrgkoolide koostöö hetkeseis ja tulevikuvisoon". Sihtgrupp: ettevõtted, kõrgkoolid, partnerid. 

TTK 100. sünnipäev 

7. novembril tähistatakse Estonia kontserdisaalis Tallinna tehnikakõrgkooli 100 aasta juubelit. 

Kell 18 algab aktus, kell 20 esineb Tallinna kammerorkester ja kell 21 ansambel Karavan, kell 20.30 algab sinises saalis raamatuesitlus. Õhtu lõpeb keskööl.

Esinevad ka tehnikakõrgkooli kammerkoor ja rahvatantsuansambel Savijalakesed. Müüakse meeneid, saab pildistada, avatud on kohvikud ja baarid. Piletite kohta vaata www.tktk.ee. 

Vilistlasõhtud:

Mehaanikateaduskond: 29.oktoober kell 17
Transporditeaduskond: 29.oktoober kell 17
Tehnoökoloogia õppekava vilistlased: 30.oktoober kell 16
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond: 19. november kell 16
Arhitektuuri valdkonna lõpetanud: 26.november kell 18
Ehitusteaduskond: 4. detsember kell 17.30

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee