Vaba aeg

Islandi kunsti teeb omapäraseks side looduse ja Islandi kirjandusega 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 22. oktoober 2015, 16:44
Helgi Thorgils Fridjónssoni „Sinine muusika” Einar Falur Ingólfsson
Eestis pole kunagi varem eksponeeritud nii ülevaatlikku väljapanekut Islandi kunstist kui Kumus värskelt avatud näitusel „Saaga. Islandi kunsti lood”.

Islandi muusikat võib pidada üheks suureks edulooks, aga ka saareriigi nüüdisaegne kunst on maailmas üksjagu kõlapinda leidnud. „Ma arvan, et väikse rahvuse kohta on Islandi kunst end küllaltki hästi kehtestanud – ligi 350 000 elanikuga riigi kohta on mitme rahvusvaheliselt ülituntud kunstniku olemasolu suur saavutus ning sellega ei saa hoobelda just paljud rahvad. See ei küüni võib-olla veel päris Islandi muusika eduloo tasemele, kuid tulemus on juba praegu kahtlemata muljetavaldav,” leiab Kumu näituse koordinaator Triin Tulgiste.

Nii muusiku kui ka kunstnikuna on kõige enam kõlapinda leidnud kahtlemata Kumu näituselgi osalev tõenäoliselt maailma tuntuim islandlane Björk. Kumus näeb tema interaktiivseid muusikarakendusi. Tulgiste sõnul on Björki mõju tõesti raske üle hinnata, kuid Islandi kunsti tundma õppides selgub, et sarnaste teemade ja võtetega tegelevad paljud kunstnikud ning Björk ei mõju nende hulgas enam nii erandlikuna, kui ta on üldises lääne kunsti- ja muusikapildis.

Isiklikum lähenemine

Kuidas võiks Islandi nüüdisaja kunsti iseloomustada? Näituse koordinaator vastab, et Islandi kunsti muudab omapäraseks side looduse ja Islandi kirjanduspärandiga, mida ei võeta kui veidrat ajaloolist materjali, vaid elavat traditsiooni ka tänapäeval. „Keskkonnaprobleemidega tegeleb ka suur hulk lääne kunsti, kuid islandlased lähenevad sellele palju isiklikumalt, tuues vaataja ette näiteks tammi ehitamisest kahjustatud mäe karjed, mitte analüüsides olukorda teaduslike vahenditega,” selgitab ta.

Tulgiste ise oli enne Kumu Islandi kunsti näitust tuttav eelkõige Ólafur Elíassoni ja Björki loominguga, kellest oli sel aastal ka New Yorgi moodsa kunsti muuseumis avatud suur ja palju kõneainet pakkunud retrospektiiv. Ülejäänud huvitava Islandi kunsti avastamine tuli tallegi koos näituse ettevalmistamisega. Natuke teemasse süvenedes selgus, et Islandi kunsti ajalugu sarnaneb suures osas Eesti oma professionaalse kunsti ajalooga: esimesed kunstiharidusega kunstnikud alustasid tegevust 19. sajandi keskel, mahendatud versioonis mängiti läbi suuremad 20. sajandi kunstivoolud, kuid selle juures on abstraktse kunsti mõju ja ulatus jäänud tagasihoidlikumaks kui paljudes Lääne-Euroopa ja Ameerika kultuurides.

„Selle asemel on kunstnikud pidanud oluliseks lugude jutustamist ja oma rahvusliku kultuuripärandi kasutamist. Lemmikutena võiks välja tuua Gabríela Fridriksdóttiri, kes on üks olulisemaid oma põlvkonna kunstnikke Islandil. Näitusel on ta esindatud väga huvitava installatsiooniga „Videvik”,” lisab koordinaator.

-------------------------

Saksamaa, Island, Eesti

* Väljapanek „Saaga. Islandi kunsti lood” valmis algselt Recklinghauseni Kunsthalle jaoks, kuid reisis siis Reykjavíki ja jõudis nüüd Eestisse.

* Näitusel keskendutakse Islandi narratiivsele kunstile, sest lähemal vaatlusel on näha, et nii mõnigi kunstiteos sarnaneb ilmselge dramaatilise mulje poolest Islandi kirjandusteoste omaga.

* Kunstnikest on oma töödega esindatud Björk, Dieter Roth, Erró, Gabríela Fridriksdóttir, Helgi Thorgils Fridjónsson, Johann Heinrich Hasselhorst, Hrafnkell Sigurdsson, Hulda Hákon, Jóhannes S. Kjarval, Kristleifur Björnsson, Ólafur Elíasson, Ólöf Nordal, Ósk Vilhjálmsdóttir & Anna Hallin, Ragnar Kjartansson, Sigurdur Gudmundsson, Steingrímur Eyfjörd ja Thórdur Ben Sveinsson.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee