Värsked Tallinna uudised

Linnapuude saatuseks on saag, nagu metsapuudelgi (2)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 1. oktoober 2015, 17:05
Arboristi vägagi köitev töö on hoolitseda puude tervise eest. Heiko Kruusi Heiko Kruusi
Seekord algas kõik murest, lehelugeja murekirjast Tehnika tänava hobukastanite tuleviku pärast.

Siis tuli teade, et Pirita jõe kaldal, sadama vastas hakkavad arboristid suureks kasvanud remmelgaid kärpima. Kaks lähestikku saabunud kirja näitasid, et midagi on õhus.

Tehnika tänaval asja uurides selgus, et teeäärsed hobukastanid, arvata ligi 60-aastased, on siiski lehis, olgugi et osale oleks sügis nagu varem pärale jõudnud ja lehed pruuniks tõmmanud. Eriti Endla ja Väike-Ameerika tänava vahelisel lõigul, nagu meile kirjutati. Tavalise linlase pilguga on keeruline hinnata, kas tegu pole mitte takerduva autoliikluse õhusaastest põhjustatud ja puude hukkumisele viitavate kahjustustega. Selle vastu aitab universaalne retsept: tasub küsida asjatundjailt.

Kõrge kunst

Kui Piritale ajakirjanikele avatud puude pügamisele jõudsime, olid arboristid juba puude otsas ning lopsakaist võradest sadas vähemaid ja suuremaid oksi. Vilumata pilgulegi oli selge, et saemehed ei käi liftiga, nemad lähevad puu otsa köiega.

Eesti üks tuntumaid arboriste, Orissaare jalgpallistaadioni tamme Euroopa aasta puuks kuulutamise nimel pealinnast puu juurde jooksnud Heiki Hanso rääkis meile lähemalt kõrges ametis töötamise nüanssidest: „Sellel ronimisköiel on kandetugevust 24 kilonjuutonit ehk 2,4 tonni. Turvalisusnõuded kõigepealt – nii arboristide jaoks, kes üleval töötavad, kui ka möödakäijate jaoks, kes tuleb otsesest töötsoonist eemal hoida.”

Poolsajandist ilmselt vanemate hõberemmelgate tihedas võras nobedalt nagu kutselised akrobaadid toimetavad töömehed Sergei, Ats ja Tarmo paistsid vaevu välja, ehkki kõigil oli seljas erksavärviline töökombinesoon. „Töö ise on samuti paras trenn,” ütles ka ise silmnähtavalt heas vormis Hanso. „Pärast tööd eriti keegi lisaks trenni ei kipu. Aga ega talvgi meile takistuseks ole, kui töö vaja ära teha, oleme puude otsas olnud ka 25-kraadise külmaga, nagu mullu talve ainsatel külmadel päevadel,” meenutas Hanso.

Ta näitas ronimisvahendeid, mis näivad esmapilgul olevat paras alpinistivarustus: köied, rakmed, karabiinid, klambrid... Aga selgus, et alpinisti varustus on hoopis kergemast klassist, et seda oleks kergem kanda. Arboristi varustus on klassi võrra tugevam, töömehe oma, sest peab taluma igapäevast kasutamist.

Seejärel oli käes aeg saata nööri otsas latva järele mootorsaag, ja ülevalt hakkas kukkuma jämedamaid notte. Hanso näitas linnaosavalitsuse meestele üht äärmistest puudest, millel uhkesti puuseente kobaraid nii juurtel kui ka mitmel pool tüvel. „Siin peab vist mahavõtmise kohta otsuse tegema, puu on ilmselt üleni seenest haaratud ja seega enam kaua ei püsiks, ” ütles Hanso. Kui uurisin, kas ta teab Tehnika tänava hobukastaneid, millest lehelugeja meile oli kirjutanud, oli tal vastus kohe võtta: „Paar aastat tagasi tegime nad kõik korda, kokku üle 400 puu. Siis jäid nad meist maha küllalt heas seisus.”

Tema jutust aga sai selgeks, et linnapuude saatuseks on, nagu metsapuudel, saag. Metsapuudel on CV-s vaid üks kohtumine. Linnapuude õigeaegne kohtumine arboristi kujundava saega lükkab aga tugevasti edasi nende lõplikku saekogemust.

Puupealinna puud

„Tehnika tänava hobukastanitega peaks tõesti kõik korras olema, neid korrastasid toona, kui seal teeremont oli, Eesti ühed paremad arboristid Arborest OÜ-st, kuid eks linnaliiklusel on puude tervisele muidugi mõju küll,” märkis linnavalitsuse haljastuse osakonna juhataja ja linnaaednik Rita Krabi, kui teemat toimetusse naasnuna edasi uurisin.

„Autode pealetung muidugi üldiselt puudele hästi ei mõju, puule meeldib ikka kõige rohkem metsas,” ütles ta. „Kui õnnestuks liiklust vähendada, läheks paremaks, selleks on plaanis mitu ümbersõitu välja ehitada, laiendada jalakäijate piirkondi. Kuid puid saab alati ka kaitsta, hooldada ja hoida paremini,” märkis Krabi. „Vibratsioon, õhusaaste, vigastused, seened, kemikaalid – kõik see kokku mõjub puudele halvasti. Aga meie siht on kõikide ehitusprojektide puhul puid säästa, kui vähegi võimalik,” lisas ta.

„Inimesed võiksid muidugi puid paremini kaitsta. Minevikust saadud puudepärand pole parimas korras, küll aga püüame üha parema poole. Ja kuigi sooviks, et puu eluiga võiks linnas olla 100 aasta ringis, siis reaalne siht on tänavaäärse puu jaoks 50–60 aastat,” tähendas linnaaednik.

Jah, puid on pealinnas palju, roheala jätkub igale meist 11-meetrise küljepikkusega ruudu jagu, sellel puudki peal. Kogu linnas kokku 52 ruutkilomeetrit.

Küsisin veel puudega hea ümberkäimise eest tänavu Euroopa puupealinna tiitlit kandva linna aedniku käest, milline puuliik oleks Tallinnale sobivaim. „Hobukastanid, remmelgad ja kiirelt kasvavad paplid on üsna haprad. Läänepärn sobib vast kõige paremini, on kõige sitkem,” ütles linnaaednik Rita Krabi.

2 KOMMENTAARI

r
rumalus 5. oktoober 2015, 10:07
oma hoovis,hoovis just, võiks peremees ise vaadata,et mis ja kuidas.Bürokraatia on ikka kohutav,aga kust need ametnikud ikka tasuvat tööd leiavad.
p
Puud on maa kopsud, 2. oktoober 2015, 10:10
selle üle v6iks m6elda, enne sae ja kirve kätte v6tmist...Nii maal kui linnas.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee