Päevateema | Linnaleht

Kuhu paneb riik 1000 puudega töötajat? (8)

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 24. september 2015, 14:41
Tuhat inimest tööle on väike žest, aga mis juhtub siis, kui riik sellegi lubadusega hakkama ei saa? Teet Malsroos 
Mullu sügisel lubasid poliitikud, et riik hakkab eraettevõtetele eeskuju näitama ja võtab töövõimereformiga seoses riigiasutustesse tööle 1000 praegust töövõimetuspensionäri.

1000 pole just palju, kui võrrelda seda töövõimereformi eesmärkidega, mille järgi on riik soovinud reformi lõpuks ehk 2020. aastaks tööturule tuua vähemalt 10 000 – 15 000 kodus istuvat puude või kestva tervisekahjustusega inimest. Parem aga pisku kui üldse midagi.

Nüüd, aasta hiljem, viis võrdõigusvoliniku kantselei läbi küsitluse, et välja selgitada, kui hästi on ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid valmis puuetega töötajaid vastu võtma. Uuriti nii hoonete ligipääsetavust kui ka asutuste valmisolekut kohandada konkreetseid töökohti ja töörutiine ratastoolis liikujatele, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, aga samuti kestvate krooniliste haigustega inimestele, kes võivad vajada töö tegemiseks eritingimusi, väiksemat töökoormust või periooditi kodus töötamise võimalust.

Kahjuks selgus küsitlusest, et enamik riigiasutusi ei ole puuetega töötajate vastuvõtuks valmis. Kuigi siin-seal on olemas liftid ja isegi paar kaldteed, ei nähta asutustes erivajadustega inimesi tegelikult üldse meeskonnaliikmetena.

Viimast nädalat ametis olev võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kommenteeris, et paljud asutused tõidki välja selle, et keskkonda ei ole vaja kohandada, sest praegu neil puuetega inimesi ei tööta. Asutuste endi andmeil töötab ministeeriumites praegu vaid kolm (!) puudega inimest.

Nähtamatud puuded

Olgu siinkohal lisatud, et küllap on töövõimetusprotsendiga inimesi ka riigiasutustes tööl siiski rohkem, kuid igal juhul on neid liiga vähe, arvestades, et puude või töövõimeprobleemiga inimesi on Eestis 100 000, nende seas ka küllalt kõrgharidusega inimesi.

Tegu on ilmselt hoopis sellega, et asutustes ei peeta vajalikuks huvi tunda töötajate erivajaduste vastu. Loomulikult peab inimesel säilima õigus oma puuet või terviseprobleemi enda teada pidada, kuid samas võib selline inimene vajaliku kohanduseta oma tervist veelgi kahjustada. Sageli tehakse seda ka hirmust töökoht kaotada.

Suuremate erivajadustega inimesed ei hakka aga niisugustesse asutustesse tööle kandideerimagi, kui on saanud kogemuse, et neid sinna ei oodata. „On selge, et puuetega inimestel on vaja kohandatud keskkonda, et saaks üldse rääkida võrdsest võimalusest tööl käia. Kui keskkond pole sobiv, ei tule ka töötajaid,” ütles võrdõigusvolinik küsitluse tulemusi kommenteerides.

-------------------------------------------------

Kui 1000 töövõimetuspensionäri lubas riigiasutustesse tööle võtta eelmine valitsus – kuigi see on nüüd tsementeeritud ka mitmesse dokumenti –, siis praegune valitsus on teatanud plaanist järgmise aasta jooksul riigiasutustes hoopis 750 töötajast vabaneda. See aitaks kokku hoida 13 miljonit eurot, et riigieelarve tasakaalu saada. Sotsiaalministeeriumist üks tülikaks muutunud puudega töötaja sel suvel just koondati.

Nii jääbki pisut ebaselgeks, kuhu mahuvad sellel pildil veel puuetega inimesed.

-------------------------------------------------

Võrdse kohtlemise seadus (§ 11):

# Lubab tööandjal pakkuda puudega töötajale eeliseid töölesaamisel ja erivajadustele vastava töökoha loomisel. Seda ei peeta diskrimineerimiseks teiste töötajate suhtes, vaid edasise ebavõrdsuse ärahoidmiseks, mis tekiks juhul, kui puudega inimene ei pääsekski muidu oma erivajaduste tõttu tööle.

# Kohustab tööandjat rakendama asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja saada edutust või koolitust. Tööandja võib loobuda töökoha ja töökeskkonna kohandamisest, kui see põhjustab talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

# Millisest piirist alates on aga kulutused ebaproportsionaalselt suured? Selle tuvastamisel näeb seadus ette, et arvestataks tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust, nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust (näiteks töötukassa pakutavad tugimeetmed jne).

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (§ 101):

# Kohustab tööandjat tagama puudega töötajale lisaks sobivale töökohale ka erivajadusi arvestavad olmetingimused.

# Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötaja kasutab.

-------------------------------------------------

Loe küsitluse raportit aadressilt www.vordoigusvolinik.ee.

8 KOMMENTAARI

t
T.Mets08. oktoober 2015, 22:00
Kuuse alla
08. oktoober 2015, 19:39
Räägite 1000 töökohast aga kui Eesti riik toodab pidevalt invaliide juurde....., kuhu panna need uued toodetud invaliidId........?
Loe kõiki (8)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee