Värsked Tallinna uudised

Trammimüra on jäämas minevikku (7)

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 27. august 2015, 14:46
Moodne 14-tonnine treipink on üleni rööbaste alla süvistatud. Arno Saar (Õhtuleht) Arno Saar
Sel suvel võis pealinnas proovida uut laadi meelelahutust: trammiga sõitmas käimist. Aga sellele lisandus uuendusi, mida igaüks oma silmaga näha ei saa.

Uusi, vaikselt sõitvaid, otsekui ulmefilmist pärit linnaronge käivad uudistamas nii vanad kui ka noored, näiteks vanaemad lastelastega, oskavad trammipargi mehed mulle jutustada, kui uurin lehelugejaile edasijutustamiseks, kuidas uued trammid küll nii tasakesi sõidavad.

Samal teemal

Tallinna kui suure linna üheks iseloomulikumaks heliks on juba üle sajandi olnud trammirataste müdin ja – järsemates kurvides – kiljumine, tundub mulle. „Hispaania firma CAF trammide tulekuga on palju muutunud,” selgitab Tallinna Linnatranspordi AS-i trammidepoo hooldus- ja remondiosakonna juht Aare Rebane. Ta meenutab, et viimaste aastate jooksul on rööbasteed korda tehtud ja tugevdatud. „Muidu ei saanud – uued trammid on rasked, 50 tonni tükist ning nende teljekoormus ehk see jõud, mis surub terasrattaid vastu terasrööpaid, on senisest poole suurem, 11 tonni telje kohta,” selgitab ta.

Teiseks, rööbastiku ümberehitamise ajal pandi neile alla kummipadjandid, mis summutavad suure osa veeremisel tekkivast müdinast. Kolmandaks, pöördekohtade kõverusi kohendati ja rööbaste vahekohad tehti ülekattuvaks. Nii kaobki minevikku nii rataste kiljuv hala kui ka jätkukohtadest tingitud raudteerütmiline mütsumine. Ja muidugi: uued trammid on ka paremini ehitatud, nende heliisolatsioon on samuti parem.

Aga suuri muutusi on uute trammide saabumine toonud ka trammide koju ehk depoosse Pärnu maantee silla juures. „Sel kohal on depoo asunud juba 1935. aastast, uute trammide puhuks on nüüd aga kõik uueks saanud,” ütleb Aare Rebane. Ruumid on valged ja avarad ning pikkust on depool nii palju, et kaks uut trammi mahuvad järjestikku ära. Selliseid radu on aga kokku kuus. Parajasti valmistatakse liinileminekuks ette uut valgeoranži trammi. See, numbriga 513, jõudis Tallinna alles läinud neljapäeval.

Vana kooli metallitöö

Kui nüüd mööda rööpaid edasi minna, jõuab töökotta, kus saab aimu, et trammide juures ei vasta miski tavaettekujutusele. Pea inimesekõrguse vana kooli treipingi vahele on kinnitatud remonti vajav trammiratas. Veoauto ratta suurused on need trammirattad, üleni metallist, paarikaupa käsivarrejämeduse terasteljega ühendatud. Kõik veerevad osad on nii rasked ja suured, et neid tõstetakse paika kraanaga.

„Siit on näha, mida koormused metalliga teevad,” selgitab rataste hooldust korraldav meister Rein Pugal. Suure ratta äärel lokib metalliserv.

Omajagu kulutavad rööpad rattaid ka näiteks kurvides. Et veerepinnad saaksid taas õige ja vaikset sõitu lubava kuju, on tarvis neid üsna sageli treida. Pugal näitab, kuidas seda tööd praegugi veel tehakse.

 

Meister Rein Pugal näitab vana kooli pinki, millel siiani on rattaid treitud.

Miljonieurone tööriist

Nüüd aga on koos uute trammidega ka selles osas lõpuks Pärnu maantee depoos kätte jõudnud 21. sajand: peale uute trammide saabus sinna rataste treimise rasket tööd tegev treipink. Seda ma tegelikult olingi depoosse uudistama tulnud.

Firma Danobat Group udumoodne treipink on uute trammide vääriline ja kaalub koos lisadega 23 tonni. Kui oleme sisenenud renoveeritud, kuid uusehitisena mõjuvasse tsehhi, pole aga suurt midagi näha. Ilmneb, et suur seade on tervikuna paigutatud allapoole põranda- ja rööbasteepinda.

Kogu treikompleks kaalub üle 23 tonni.

Moodne 14-tonnine treipink on üleni rööbaste alla süvistatud. „Tramm sõidutatakse treipingi kohale. Automaatjuhtimisega pink teeb mõõtmised ja treib rattad õigeks,” selgitab meister Pugal. Ei kulu enam palju nädalaid, kui vana kooli raske ning rooste ja õlilõhnane metallitöö asendub miljonieurose täisautomaatse tööpingi töö valvamisega.

See pisike kulde ruudukujuline on ülikõvast sulamist treitera, millega suured rattad ümmarguseks treitakse

Igatahes, tramminduse arendamisse on Tallinnas mahutatud ligi 100 miljonit eurot Euroopa, riigi ja linna raha, seda suurt raha on üha enam kõigil, ka trammiekskursantidel, silmaga näha ja kõrvaga (mitte) kuulda. Nüüd saavad uue aja hüvedest osa needki, kes seda rasket rauda rööbasteedel oma raske tööga käigus hoiavad.

7 KOMMENTAARI

m
mina30. september 2017, 20:40
Vanu tramme nagu ei pannud tähelegi, aga uued ajavad oma vilinaga ja müdinaga (väga kaue enne ja pärast möödumist), lisaks kriiiiksud keerukohtadel...hulluks!!!
p
Peeter23. detsember 2015, 18:29
Tegelikult on see kolin säilinud ka uute trammide puhul ja uute trammiteede puhul. Ei saagi aru, millest see vahe tuleb, aga sellist Lääne-Euroopa vaiksust meil ikkagi pole.
Loe kõiki (7)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee