Persoon

Kari-Andri Kask – Eesti oma härra rannajalgpall 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 19. august 2015, 16:29
Kari-Andri Kase ja tema mõttekaaslaste üks suur unistus on täitunud: Pärnu rannas näeb maailma tipptasemel rannajalgpalliturniiri.  Heiko Kruusi
Neljapäevast pühapäevani näeb Pärnu rannas maailmatasemel rannajalgpalli, sest Euroopa tugevamad tiimid võistlevad Euroliiga superfinaalis sisuliselt Euroopa meistri tiitli nimel.

Väga raske on uskuda, et vaid rannajalgpalli maailmameistrivõistlustele tähtsuselt alla jääv turniir toimuks Eestis, kui ühe mehe kirg ja pühendumine sellele alale poleks olnud nii järjepidevalt suur. 37-aastane Eesti Rannajalgpalli Liidu juht Kari-Andri Kask on andnud Eesti rannajalgpallile tõenäoliselt sama palju kui Aivar Pohlak Eesti jalgpallile.

Samal teemal

Oli aasta 2001, kui spordibrändi Lotto maaletoomisega tegelnud Kari-Andri Kask, Mart Relve ja Albert Kerstna tegid esmatutvust rannajalgpalliga. See juhtus Belgias, kus ühes sisehallis toimus parasjagu rannajalgpalliturniir. Märgiliseks sündmuseks sai kohtumine hispaanlase Gabino Renalesega. Toona oli ta rahvusvahelise rannajalgpalliliidu BSWW töötaja, nüüdseks on temast aga saanud rahvusvahelise alaliidu asepresident.

„Tema soovitas alustada Eesti rannajalgpalli liiga tegemisega. Juba 2002. aastal korraldasimegi ühe väikse võistluse. Aasta hiljem panime käima 8–9-etapilise sarja. Mängud toimusid lisaks Piritale ja Pärnule Narva-Jõesuus, Võsul, Haapsalus Paralepa rannas ja Kuressaares. Igal aastal saatsime võistluste pilte ka Gabinole,” meenutab Kask siinse rannajalgpalli algusaegu.

Õlleturniirist tippliigaks

Jah, ka enne 2001. aastat oli Eestis rannas vutti mängitud, aga Kask nimetab varasemaid Eestis toimunud võistlusi õllevõistlusteks: „See ei olnud rannajalgpall, vaid jalgpall liiva peal,” lisab ta. Algusaastatel kohtasid rannajalgpalli eestvedajad isegi rannaliste vastuseisu – jalgpallurid võtsid neilt ju väärtuslikku päevituspinda. Nüüd on olukord muutunud, rannajalgpall on osa rannamelust ja näiteks Pärnu randa on loodud püsiv rannajalgpalliväljak. Kui profid parasjagu ei mängi, saab seal selle alaga katsetada igaüks.

Rannavuti edendamise algaastatel pidid Kask ja tema kompanjonid ühel hetkel tunnistama, et võistkondade arv on paisunud nii suureks, et kodust liigat saab mängida vaid Pirital ja Pärnus, mujal jäi juba liivariba kitsaks. Tõsi, mängida saanuks ka Narva-Jõesuus, aga sinna olnuks mängijatel kauge minna. Praegu ei näe Eesti tipptasemel rannavutti ka enam Pirital, lihtsalt liiva kvaliteedi, melu ja kõige muu kaasneva tõttu peetakse koduse rannajalgpalli meistriliiga etappe nüüd ainult Pärnu rannas.

Sedasama Pärnu ranna suurepärast sobivust mõistis 2013. aastal ka Šveitsi ja Tahiti koondise peatreener, šveitslane Angelo Schirinzi. „Ta istus Pärnu rannas maha ega osanud ilmselt ette ka kujutada, et liiv on Pärnus nii hea. Päev sattus samuti olema selline, kus rannas oli täismaja ja eriline fiiling,” meenutab Kask.

Ilmselt oli kaks aastat tagasi toonaste maailmameistrivõistluste korraldaja Tahiti Eestisse mängima meelitamine siinsete rannavuti juhtide üks kavalamaid PR-trikke. Eesti ja Tahiti koondise madistamist Pärnu rannas jälgis kogu rannavutimaailm, see oli toona Tahiti viimane mäng enne finaalturniiri. Aga teisalt oli ka Tahiti koondise peatreener Schirinzi rahvusvahelises rannavutiseltskonnas mõjukas tegelane, kelle sõna maksis. Eestlased aga mõistsid Tahiti koondise külaskäigu järel, et kõik on võimalik – ning miks mitte korraldada juba lähiaastatel siin üks korralik rannavutiturniir.

Koduse suurturniiri korraldamise eelduseks on mõistagi ka heal tasemel koondis. Seegi oli juba paar aastat tagasi olemas. „Rannajalgpalli koondis kutsuti ellu 2007. aastal. Nüüd on sellest möödas kaheksa aastat ja kogu selle aja oleme stabiilselt turniiridel soliidseid tulemusi saanud. Praegu on Eesti koondis juba sellisel tasemel, et võib mängida Euroopa tugevuselt 4.–5. koha meeskondadega. Aga Euroopa tipp on ka maailma tipp, sest Portugal tuli hiljuti maailmameistriks ja Venemaagi on kaks viimase aja maailmameistrivõistlust võitnud. Euroliiga superfinaalis tahame võita B-grupi ehk saada järgmiseks aastaks koha Euroopa kaheksa parema hulgas,” tutvustab Kask Eesti koondise eesmärke. Näiteks reedel kohtub Eesti koondis Pärnus Inglismaaga. Kui jalgpallis oleks Inglismaa alistamine sensatsioon, siis rannajalgpallis on see normaalsus. „Inglismaaga on meil võidud ja kaotused viigis. Inglismaale kaotus tähendaks, et poisid oleksid pettunud,” tunnistab Kask.

Head suhted rahvusvahelise alaliiduga, koondise areng ja Tahiti koondise külaskäik andsid Eestile mitu trumpi. Nii lubatigi, et 2015. aastal toimub siin Euroliiga tavaetapp. Juhtus aga nii, et tänavu toimusid rannajalgpalli maailmameistrivõistlused ning ala oli kavas ka Euroopa mängudel Bakuus. Euroliiga etappe vähendati seetõttu tavalise kolme pealt kahele, need olid aga lubatud Venemaale ja Ungarile.

Võluv käärlöök

Eesti tundus oma turniirist juba ilma jäävat, kui mängu asus Kase vana sõber Renales. Eesti rannajalgpalli juht võttis Renalese veenmiseks ette teekonna Itaaliasse, et mees Eestisse kutsuda. Kui hispaanlane lõpuks veebruaris siia jõudis, oli suusõnaline kokkulepe, et Euroliiga superfinaal toimub Eestis, juba saadud. Veebruaris järgnes lepingute allkirjastamine. See oli igas mõttes ajalooline saavutus, sest senised Euroliiga superfinaalid olid alati toimunud Hispaanias.

Mis üldse teeb rannajalgpalli Kase jaoks eriliseks? Kuigi rannajalgpalli peetakse jalgpalli väikevennaks, on Kase sõnul sellesse alasse üle võetud jalgpalli efektsemad osad. „Liivane pinnas annab võimaluse käärlöökideks, millest ongi kujunenud rannajalgpalli kaubamärk. Käärlööke sooritatakse igast asendist ja igatemoodi. Maailma tippmeeskondades, kelle hulka kuulub ka Eesti, valdavad selle tehnikat kõik mängijad. Erinevus ongi selles, kui kiirelt käärlööki lüüakse. Rannajalgpall on publiku jaoks atraktiivne, vaataja ei pea olema ala fänn, et seda mõista. Minuti jooksul tehakse keskeltläbi 6–8 pealelööki,” räägib ala eestvedaja rannajalgpalli võludest.

Küsin otse: kas Kase jaoks ongi rannajalgpall põnevam kui n-ö päris jalgpall? Alajuht vastab diplomaatiliselt: „No päris jalgpalli teeb eriliseks see õhkkond, mille publik on loonud. Ja muidugi vastasseisud.” Aga mõne aja pärast jõuab ta ikkagi oma lemmikala juurde: kui näha rannajalgpallurite akrobaatilisust ja mängu atraktiivsust, siis seda on lihtsalt kihvt jälgida.

Ometigi on osa Eesti rannajalgpallikoondislastest endised jalgpallurid. Kask põhjendab seda asjaoluga, et rannajalgpall on Eestis veel väga noor spordiala. Aga samas on ta kindel, et kui Eesti jalgpallikoondislased panna rannavutiässadega liival mängima, oleksid võitjad ikkagi rannajalgpallurid. „Võtame kas või liival jooksmise. Tipptasemel rannajalgpallurid jooksevad liiva peal, mitte liiva sees. Aga kes rannavutti mänginud pole, see vajub liiva sisse ja väsitab end rohkem. Seda ei oskagi seletada, seda peab ise nägema ja tunnetama.”

Kuigi Eesti rannajalgpallil läheb ilmselt paremini kui kunagi varem, muretseb Kask selle pärast, et Eestis pole täismõõtmetes rannajalgpalli halli. Soomes ja Lätis on hallid ehitatud, siin veel mitte. „See ei ole mingi ulmeidee. Jalgratast leiutama ju ei pea, iga halli ehitamine on eelkõige finantsi taga. Teisalt peab teadma, kuidas hallile leida rakendus päevastel aegadel,” räägib Kask ning lisab siis pooleldi naljatades: „Täismõõtmetes jalgpallisisehalli valmimine võttis aega paarkümmend aastat. Püüame liivahalli kiiremini valmis saada.”

------------------------------

Euroliiga superfinaal

Neljapäevast pühapäevani algavad vutilahingud Pärnu rannas kell 10.15. Neljapäeval kell 19 kohtub Eesti Norraga, selle päeva põnevusmänguks on kell 17.45 algav Portugali-Venemaa mäng. Reedel kell 19 mängib Eesti Inglismaaga, kell 17.45 kohtuvad aga Portugal ja Prantsusmaa. Laupäeval kell 19 lähevad vastamisi Eesti ja Ungari, kell 17.45 näeb Venemaa ja Prantsusmaa vastasseisu. Euroopa meister selgub pühapäeval kell 19, B-divisjoni võitja kell 17.45.

*Suurturniiri ajaks on Pärnu randa kerkinud kaks rannajalgpalliväljakut: peastaadion koos 1500-kohalise individuaalsete istmetega tribüüniga, mille hulgas on ka 200-kohaline vipisektor, ning harjutusväljak, mis on mõeldud koondistele soojenduse läbiviimiseks.

---------------------------

Taaskohtumine Madjeriga

Erinevalt jalgpallist ei ole rannajalgpallis ikoonmängijaid. Siiski on rannajalgpalli pärast vutiga lõpetamist mänginud näiteks prantsuse äss Eric Cantona. Kari-Andri Kask pakub, et ehk on praegu maailma rannavuti kõlavaim nimi portugallane Madjer. „Ta oli Portugalis staar juba 2002. aastal. Nüüd on ta 38-aastane ja hiljutine kodune maailmameistri tiitel oli jätkuvalt mängiva mehe jaoks kui kirss tordil. Teda teavad ka rannajalgpallikauged portugallased,” räägib Kask.

Kasel on Madjeriga ka isiklik kokkupuude. 2005. aastal kohtus ta Madjeriga Marseille’s, tegi koos pilti ja kutsus teda Eestisse külla. „Madjer andiski lubaduse tulla, kuigi ilmselt oli see öeldud suusoojaks, sest toona polnud veel Eesti koondistki. Aga nüüd, 2015. aastal on see reaalsus. Tuleb temaga uuesti koos pilti teha, siis on olemas enne-ja-nüüd-pildid,” naljatab Kask.

---------------------------

Kes on Eesti võtmemängijad?

Kui Eesti jalgpallikoondise A ja O on viimastel aastatel olnud keskväljamaestro Konstantin Vassiljev, siis Kari-Andri Kask pakub, et rannajalgpallis on üks võtmemängijaid Aleksander Saharov. 25 korral Eesti jalgpallikoondistki esindanud Saharov lõpetas jalgpallurikarjääri põlvevigastuse tõttu, kuid liivakeskkonnas suutis ta vigastusest taastuda. Aastatega on temast saanud üks koondise liidreid.

Üha suurem roll on ka Roman Minlibajevil, kelle tänavuse Šveitsi meisterklubisse siirdumise ajas luhta varbaluumurd.

Alates 2007. aastast on igal suvel koondisse pääsenud Taavi Tammo ja väravavaht Markus Lukk. „Markus on Euroopa tasemel väravavaht, kes kaks aastat tagasi mängis ka tugevas Jaapani liigas. Rannajalgpallis on just väravavaht üks võtmemängijaid, sest tema kaudu käib kogu mäng,” räägib Kask.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee