Värsked Tartu uudised

Koeraomanik: Tartus pole ühtegi koerajalutusaedikut (18)

Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee, 29. aprill 2015, 15:25
Tartu sotsiaalsete koerte omanikud on Facebookis loonud oma klubi ja korraldavad ühiseid jalutuskäike, mis pakuvad rõõmu nii koertele kui ka nende omanikele. Aga koerajalutusplatside puudumise probleemi see siiski ei lahenda.  „Tartu sotsiaalsed koerad”
Samal ajal kui Tallinnas on koertele mõeldud aiaga piiratud jalutusplatse igas linnaosas ja neid luuakse pidevalt juurde, pole ülikoolilinnas neid ühtegi.

Kolm aastat tagasi pealinnast Tartusse kolinud 4,5-aastase Ameerika Staffordshire’i terjeri omanik Kriste Klampe oli harjunud pealinnas oma koeraga jalutusalasid külastama. „Pärast Tartusse kolimist hakkasin seal samuti aedikuid otsima – kuna Tallinnas on neid palju, tundus loogiline, et neid on ka Tartus. Otsisin ja otsisin, kuni selgus, et Tartus pole mitte ühtegi. Minu jaoks on see üle mõistuse, kuidas see võimalik on,” ütleb Klampe.

Koerteaedikud pole sugugi mõeldud selleks, et linnajuhid saaksid nende avamisel pidulikult linti läbi lõigata. Linnas elavatele koertele on need lausa hädavajalikud. „Koer tahab lahtiselt joosta, aga praegu pole linnas koeraga kuhugi minna. Inimesed käivad koertega Anne kanali lähedal Eedeni taga, aga seal pole ala aiaga piiratud ning nii võivad koerad kiskuma minna,” selgitab Klampe. Aedikuid oleks koertele vaja omavaheliseks suhtlemiseks, tänu neile jookseks vähem hulkuvaid loomi ringi ja väheneks tõenäoliselt ka reostus.

Et koerte olukorda natukenegi parandada, otsustas Kriste Klampe, et ka Tartu koerad ja koeraomanikud võiksid koos jalutamas käia. Mängida ja lahtiselt joosta nad küll ei saa – see on võimalik vaid aedikus –, aga vähemalt võivad koerad ja koeraomanikud omavahel suhelda, sotsialiseeruda.

Aprillist alates ongi koeraomanikud käinud igal nädalal kaks korda linnas koertega jalutamas. Osalejaid on tavaliselt 10–20 vahel, kuid huvitatuid rohkemgi. Facebooki lehel „Tartu sotsiaalsed koerad” on 185 liiget.

Miks on sellised ühised jalutuskäigud olulised? „Kui enda seisukohast rääkida, siis tahan oma koera sotsialiseerida teiste koertega, väikeste ja suurtega. Nüüd ongi ta juba paljudega sõber. Aga kui üldiselt rääkida, siis koeri käivad sotsialiseerimas näiteks need, kes on mingi trauma saanud. Kui võõras koer on mõnda koera rünnanud, siis on ta ise ja ta peremees saanud trauma ning mõlemad kardavad paaniliselt teisi koeri. Just selline sotsialiseerimine aitab ravida nii koera kui ka inimest. Käiakse ka näitamas, et üks või teine laialt levinud arvamus ei pea paika. Näiteks et bullterjer ei ole murdjakoer, kes kohe esimesele ettejuhtuvale kõrri kargab, või et suured mastifid võivad hästi läbi saada ka täiesti tavalise väikse mopsiga,” selgitab Klampe.

Oma retkedeks valivad koeraomanikud teekonnad, kus hästi liikuma mahutakse. „Meil on oma rajad välja kujunenud, pühapäeval käisime näiteks Raadil. Kõnnime küll pigem hanereas, kaks-kolm koera kõrvuti, aga ka nii peab ikkagi ära mahtuma. Samas tuleb arvestada sellega, et vastu tulevad inimesed meist mööda pääseksid. Kõik inimesed ei ole ju koerainimesed ning neile ei tohi probleeme tekitada,” räägib Klampe.

Ja veel, „Tartu sotsiaalsete koerte” jalutuskäikudel osaleb ka koerteta inimesi, kes saavad näha eri tõuge, neid katsuda, paitada ja omanikega rääkida. Hea soovitus koera võtta plaanivatele inimestele: sellistel pikematel jalutuskäikudel saab ühest koeraliigist palju parema ettekujutuse kui vaid koeranäitusel.

-----------------------------------------

Linn on valmis platsi rajama

Tartu linnapuhastuse peaspetsialisti Madis Tammeoru sõnul on linn valmis välja ehitama ja toetama koerte jalutusaediku rajamist, kui selle järele on kogukonnal vajadus ja koeraomanikud võtavad platsi hooldamise enda kanda.

„Kui on konkreetne kogukond ja konkreetne vajadus ja koeraomanikud on ise aktiivsed, siis linn on nõus kindlasti koerte jalutusaia välja ehitama ja aitab seda toetada. Aga kogukond peaks seda vaatama peremehepilguga ja ise selle eest hoolitsema. Lihtsalt niisama ei ole mõtet neid teha,” selgitab Tammeorg.

Tammeoru sõnul on Tartus ka juba praegu olemas viiehektarine koerte jalutusväljak Anne kanali ja jõe vahel Sõpruse silla lähedal. „Põhimõtteliselt on see ala kolmest küljest teega ümbritsetud, see ongi aed. Sõpruse silla poolses küljes on ka neli hoiatusmärki, et tegemist on koertealaga,” ütleb Tammeorg ega näe probleemi selles, et ala pole aiaga piiratud.

18 KOMMENTAARI

j
jalutaja 11. detsember 2015, 19:22
sellepärast ei pea küll muretsema, et koeraomanikud ei hoolitseks oma platsi eest, keegi ei tahaks ju, et nende koer sitas püherdaks või prügi sööks. ...
(loe edasi)
h
heade motete linn 8. mai 2015, 14:25
seesama tammeorg, kes moned aastad tagasi hudroloogiajaama asemel Emajoe veetaseme mootja juures seistes AK le intervjuusid andia? Ja ikka veel ei tea...
(loe edasi)
Loe kõiki (18)

Sisuturundus

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee