Tarbija | Linnaleht

Elamute halb sisekliima läheb riigile kalliks maksma (3)

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 29. aprill 2015, 15:28
Korterelamute halb sisekliima mõjub halvasti elanike tervisele ja selle tagajärjel kuluvad ka riigi ressursid, tõdeb professor Hendrik Voll.  TTÜ
„Oleme põhjalikult uurinud sisekliima olukorda korterelamutes. On hooneid, kus sisekliimaga on lood väga halvad, aga ka selliseid, kus olukord on täitsa hea. Kahjuks halb sisekliima domineerib,” tõdeb Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll.

„Sisekliima mõju inimese tervisele, heaolule ja produktiivsusele on väga põhjalikult uuritud. Eesti riigile tähendab halb sisekliima rahalises väärtuses 186 miljoni euro suurust väljaminekut igal aastal. Seda on võimalik vähendada hea sisekliima tagamisega nii rekonstrueerides kui ka uusehitisi ehitades,” lisab professor. Millele see raha siis kulub? Halb sisekliima võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, näiteks suurenenud väsimust, peavalu, allergiaid. Terviseprobleemid omakorda toovad kaasa ravimikasutuse suurenemise, puudutud tööpäevad, väiksema töö tootlikkuse.

„Uutes hoonetes on tähtis välja ehitada soojustagastusega ventilatsioon, rekonstrueeritavate hoonete korral on samuti väga tähtis hea õhuvahetuse olemasolu ja küttesüsteemi renoveerimine,” rõhutab ta.

 

Renoveerige elamuid kompleksselt

Paljudes kortermajades ongi soojustatud fassaadi, renoveeritud küttesüsteemi ning paigaldatud hea soojapidavusega pakettaknad, et soojuskadusid vähendada. Kui aga hoone renoveerimise ajal ventilatsioonisüsteemi nüüdisajastamisele tähelepanu ei pöörata, võib korterite õhuvahetus muutuda olematuks.

„Paljud korterid on pärast akende vahetamist pakettakende vastu hakanud hallitama,” märgib Voll ja rõhutab, et piisav õhuvahetus on nii inimeste kui ka korteri tervise seisukohast ülioluline. „Teoreetiliselt saab õhuvahetust korraldada loomuliku või mehaanilise süsteemiga. Loomuliku süsteemi häda on selles, et see ei taga stabiilset õhuvahetust aasta läbi. Talvel võib õhuvahetus olla liiga intensiivne ja enamikul ajal aastast üldse mitte toimida. Stabiilse õhuvahetuse tagab ikkagi mehaaniline ventilatsioon,” ütleb professor.

Selleks, et elamu renoveerimine annaks võimalikult hea tulemuse – nii energiasäästu kui ka kvaliteetse siseõhu korterites –, tuleb korterelamut renoveerida kompleksselt, kordab professor kuldreeglit. „Näiteks kui hoone soojustatakse, aga küttesüsteemi ei reguleerita, võib ruumide temperatuur tõusta liiga kõrgeks, inimesed avavad jahutamiseks aknad ja energiasäästu ei saada. Tähtis on ka õhuvahetuse tagamine. Neljaliikmeline pere aurustab ööpäevas umbes 7–9 liitrit vett, mille peab ruumist välja viima. Vastasel korral kondenseerub see ruumi seintel ning ei lähe kaua aega, kui korter hallitama hakkab,” märgib Voll.

3 KOMMENTAARI

k
kraamer30. aprill 2015, 12:47
Meie maja soojustati, pandi mingid laste mänguasjataolised ventilaatorid seintesse. Ventilaatorite tiivikud kukkusid esimestel päevadel ära, sooja ja ...
(loe edasi)
r
rada29. aprill 2015, 18:21
Kortermaja elanikud teavad, et sundventilatsioon on raha tuulutamine. Lisaks veel tasuta müra.
Loe kõiki (3)

Sisuturundus

Päevatoimetaja

+372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Reklaam ja kuulutused

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee