Tarbija

Insuldikahjustus või haigusjärgne depressioon? 

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 16. aprill 2015, 15:50
Insuldist taastujat ei tohiks jätta üksindusse oma probleeme suuremaks mõtlema. Foto: Bulls
Tartu tervishoiu kõrgkoolis kaitsti hiljuti lõputöö, milles juhitakse tähelepanu Eestis seni väga vähe käsitletud teemale – insuldijärgsele depressioonile, mis pärsib selle raske haiguse järel taastumist.

Õenduseriala tudeng Airi Viitmaa näitab oma lõputöös*, et umbes igal kolmandal insuldijärgsel patsiendil kujuneb välja tugev depressioon, mis jääb aga sageli diagnoosimata ja ravimata. Nii arvataksegi, et inimese kehv seisund tuleneb insuldist, kuigi tegelikult saaks olukorda kergendada ja taastumist kiirendada depressiooni ravides.

Kõige suurem depressiooni tekke risk on kõnekaotusega patsientidel, nende hulgas kannatab kestva depressiooni all ligi 70 protsenti. Keskmisest enam kimbutab depressioon insuldist paranevaid naisi, selle põhjuseks on hormonaalne eripära.

Kõike seda teades ja arvestades saaks insuldist taastujaid palju paremini ja täpsemini aidata. Ehk siis lühidalt öeldes: kui inimene on apaatne, lootusetu ega parane, ei tähenda see ilmtingimata, et insult on talt võtnud kõik, mis võtta annab. See võib olla haigusjärgne masendus, mida saaks õige ravi ja rehabilitatsiooniga leevendada.

 

Samal teemal

Iga kuues inimene

Insult tabab Eestis igal aastal 4000–5000 inimest. Haigus tekib siis, kui mõni veresoon inimese ajus sulgub (isheemiline insult) või lõhkeb (hemorraagiline insult). Mis järgneb, on üsna karm: vaid kolmandik insuldi saanud inimestest taastub täielikult, kolmandik invaliidistub ja ülejäänutel tuleb jätta haigusele oma elu.

Nii nagu Eestis laastab insult inimesi ja elusid kogu maailmas. Maailma insuldiorganisatsioon teatab, et iga kuues inimene kogu maailmas haigestub elu jooksul insulti. See kuues võib olla igaüks. Teatud piirini saab insulti ennetada tervisliku eluviisiga, kuid täielikult vältida ei ole seda võimalik, sest oma roll on ka pärilikul eelsoodumusel, vanusel jne.

Kuigi insult kimbutab sagedamini eakaid, võib seda ette tulla ka noortel. Võrreldes teiste Euroopa riikidega niidab insult Eestis erilise hooga tööealisi. Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tööd, mõjutab pea veresoone sulgumisest või lõhkemisest tekkinud ajukahjustus paljusid funktsioone. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib liigutusi, häirub liikumine (tekib halvatus). Ent kahjustada võivad saada ka osad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist või tundeid. Inimene võib kaotada mälu, kõnelemisoskuse, arusaamise maailmast.

 

Usk elu võimalikkusse

Insult tekib alati äkki ja siis sõltub kõik sellest, kui ruttu saab haigestunu arstiabi. Sellest sõltub võimalik paranemine ja taastumise maht. Kui abi on saadud ja kriis on möödas, muutub tähtsaks muu: hooldusvõtted ja taastusravi. Sõltuvalt kahjustuse asupaigast ja raskusest tuleb hakata treenima liikumist, õppima uuesti kõnelemist.

Taastusravi- ja rehabilitatsioonispetsialistid oskavad anda nõu, millised eesmärgid on realistlikud ja kuhu seada sihid. Kas on lootust visa treeninguga haiguse-eelne seisund taastada või tuleb hakata kohandama igapäevaelulisi tegevusi püsiva puude järgi. Siin aitavad abivahendid ja tegevusterapeudi soovitused. Kui üks käsi ei tööta, tuleb kõike õppida tegema teisega jne.

Juhul kui inimene on jäänud lamajaks, tuleb leida võimalused talle head hooldust pakkuda. Siin tulevad appi moodsad abivahendid: spetsiaalsed madratsid, mis aitavad ära hoida lamatisi, ning libilauad, millega saab rasket lamajat ratastooli või lamamiskärusse upitada jne.

Ent üks tähtis nüanss on veel. Nimelt usk ja lootus, et ka pärast insulti saab edasi elada ning et sellel elul, olgugi nüüd kõik pea peale pööratud, on mõte. Siit jõuamegi uue teemani, milleks on insuldijärgse depressiooni ravi. See on uus võti insuldihaigete paremasse tulevikku.

 

Kuidas depressioonist jagu saada?

Ameerika Insuldiliidu koduleht www.stroke.org on väga mahukas ja põhjalik ning pakub infot nii taastujatele, pereliikmetele, meedikutele kui ka teistele, kes tahaksid insuldi kohta enam teada.

 

www.insult.ee

Ka Eestis on olemas insuldi veebileht, kust leiab põhjalikku teavet insuldi põhjuste, ennetamise, ravipõhimõtete ja taastusravi kohta. Selle on loonud Ludvig Puusepa Nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi aktivistid.
Lehelt leiab infot ka Eesti Insuldiliidu kohta, millega kutsutakse liituma kõiki, kes tahavad saada nõuandeid insuldi tagajärjel tekkinud probleemidega toimetulekul, samuti võtta osa liidu üritustest.

 

* Airi Viitmaa „Insuldijärgne depressioon ja õe võimalused insuldijärgse depressiooni ennetamisel, avastamisel ja leevendamisel” (juh Margit Lenk-Adusoo). Tartu tervishoiu kõrgkool 2015.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee