Päevateema

Uus koalitsioon lubab turvalist ja väärikat elu (50)

Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee, 9. aprill 2015, 16:23
Mehed teavad, mida naised, lapsed ja vaesed vajavad. Uues valitsuses juhivad naised vaid välis- ja ettevõtluspoliitikat. Laura Oks (Õhtuleht)Foto: LAURA OKS
Uurime, mida lubab kolmapäeval Reformierakonnalt, Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt ning Isamaa ja Res Publica Liidult allkirja saanud koalitsioonilepe otseselt inimestele. 

Koalitsioonileppe sissejuhatavas osas, kus on kirjas valitsusliidu tegevusprogrammi põhialused, kasutatakse selliseid väljendeid nagu „võrdsed võimalused kõigile", "iga Eesti elaniku väärikas toimetulek", "inimestesse panustamine” ja "igaüht väärtustav ühiskond".

Lubatakse, et valitsusliidu töö rajaneb globaalselt tunnustatud inimõiguste ja põhivabaduste väärtustamisel ja elanike huvide kaasamisel (mitte neist ülesõitmisel) ning järgmisel neljal aastal on plaanis pöörata erilist tähelepanu lastele, eakatele ja puuetega inimestele.

Pisut teiste sõnadega on sama kirjas Eesti põhiseaduses. Vaatame nüüd lähemalt, kuidas uus valitsusliit plaanib nende sihtide suunas liikuda. 

Samal teemal

Lapsetoetuste kasv 

Lapsetoetust, mis oli juba pikki aastaid olnud 19 euro peal, suurendati juba eelmise valitsusvahetusega selle aasta algusest 45 euroni, alates kolmandast lapsest 100 euroni. Nüüd otsustati järgmisel aastal lisada esimesele ja teisele lapsele veel 15 eurot. Igale vähemalt kolme lapsega nn suurpere saab aga riigilt veel 200-eurost lisatoetust. Nii hakkab näiteks viie lapsega pere toetus olema uuel aastal 60 + 60 + 100 + 100 + 100 + 200 = 620 eurot.

Lisaks lubatakse luua sotsiaalkindlustusameti alla elatisabi fond, kust saaksid veel kuni 100 eurot kuus lapse kohta need vanemad, kellel on raskusi lapse teiselt vanemalt elatisraha saamisega. Seda siis juhul, kui last üksinda kasvatav vanem on pöördunud elatise saamiseks kohtusse. Riik plaanib luua uusi meetmeid, kuidas ise see raha hiljem rongavanemalt ikkagi kätte saada. 

Ringi- ja trenniraha 

Ringiraha üle on poliitikud kakelnud juba aastaid, kuid nüüd on koalitsioonilepingus kirjas lubadus luua "riiklik sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteem". See peaks käima umbes nii, et riik annab raha omavalitsustele, kes siis tagavad oma haridus-, kultuuri- ja spordiasutustes igale noorele võimaluse osaleda ringides või trennides. Kas see hakkab hõlmama vaid vähekindlustatuid või kõiki, koalitsioonileppest siiski ei selgu. Samuti pole selge, millisest vanusest muutub laps "nooreks" ja kas ringides-trennides käimise toetus laieneb näiteks lasteaialastele.

Päris selge on aga, et selle lubaduse alla mahuvad puuetega noored, kelle jaoks tuleb praegu huvitegevuse võimalusi taga otsida tikutulega. Koalitsioonilepingu punktiga 1.5 "igale noorele kindlustatakse võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses" on uus võimuliit seega lasknud džinni pudelist välja, sest puuetega laste peredel on nüüd õigus eeldada, et ka nende laste jaoks tekivad üle Eesti hobikoolid ja treeninguvõimalused. See on tõesti suur samm võrdsete võimaluste ja kaasava ühiskonna poole. 

Koalitsioonilepingus on sees ka iga lapse õigus saada lasteaiakoht. Lubadus on küll pisut umbmäärane, sest sõnastuse järgi vaid "soodustatakse" ja "toetatakse", et omavalitsused lasteaia- või lastehoiukohti juurde looks. Ometi seisab lepingu punktis 1.7, et omavalitsustele nähakse seadusega ette kohustus maksta peredele hüvitist juhul, kui nad pole lasteaiakohta taganud.

Eriti hea uudis on see puuetega laste peredele. Nimelt pääseb praegu lasteaeda vaid väike osa erivajadustega lastest, sest neile sobivaid lasteaedu lihtsalt ei ole. Nii langevadki emad tööturult välja ja jäävad koju hooldajaks, mille järel hiilib majja vaesus jne. Lepingu punktis 10.16 on aga kirjas, et erivajadustega lastele "tagatakse võimalus käia lasteaias või lastehoius". Seega on riik võtnud kohustuse rajada puuetega lastele sobilike lasteasutuste võrgu kogu Eestis ja see on juba väga suur samm parema elu suunas. Kui omavalitsus puudega lapsele lasteaiakohta ei paku, tekib perel õigus hüvitisele. Sellega peaks seljatatama puuetega laste perede vaesusse langemine. Peredel peaks nüüd endil olema hakkamist, et võimalusi välja nõuda.

Peale selle seisab lepingus, et sügava puudega last hooldavate vanemate toetust plaanitakse märkimisväärselt suurendada. 

Toimetulekutoetuse kasv

Kõige vaesemate perede olukorda peaks leevendama ka lubadus suurendada toimetulekutoetust. Elukalliduse kasvust hoolimata on toimetulekupiir püsinud Eestis pikka aega 90 euro peal (teise ja iga järgmise täisealise leibkonnaliikme korral on see 72 eurot). See tähendab, et kui inimestel jääb oma sissetulekutest pärast eluasemekulude mahaarvamist järele vähem raha, kui on toimetulekupiir, on neil õigus küsida toetust, mis katab puudujääva osa kuni toimetulekupiirini. Uuest aastast on kavatsus viia toimetulekupiir 130 euro peale. Seega tekib vähekindlustatutel võimalus saada veel kuni 40 eurot kuus juurde.

Lapsetoetuse ja puuetega laste peredel võimaliku hooldajatoetuse suurenemisega koos jääb aga lastega perede seas toimetulekutoetuse saajaid siiski vähemaks, sest ka toetused loetakse arusaadavalt leibkonna sissetulekute hulka.

Lisaks on otsustatud luua maksutagastuse süsteem, kus täiskohaga tööl käivatele, kuid madalat palka (kuni 600 eurot) teenivatele inimestele tehakse kord aastas tuludeklaratsiooni põhjal tagasimakse, mis võib ulatuda ligi 900 euroni.

------------------------------------------- 

Valitsusliidu 7 prioriteeti 

  • Lastega perede toimetuleku toetamine
  • Laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine
  • Eesti julgeoleku tugevdamine
  • Madalapalgaliste inimeste toimetuleku suurendamine
  • Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine
  • Riigi ja kohaliku halduse reformimine
  • Ääremaastumise leevendamine

Allikas: koalitsioonilepe

50 KOMMENTAARI

m
MARI 4. mai 2015, 09:06
Kõigile kodaniku palk 1000 euri miinimum, kes töötab ,teenib rohkem. Pole vaja välja mõelda iga valjmiste eel igasuguseid toetusi, et valituks saada. ...
(loe edasi)
t
Täpsustamata jäi aga 16. aprill 2015, 18:58
Millisele kihile see lubadus antud sai? Kahjuks enamik kihte sellesse kihti paraku ei kuulu!
Loe kõiki (50)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee