Värsked Tallinna uudised

TALLINNA LINNATRANSPORDI JUHATUSE ESIMEES ENNO TAMM: trollibussi koht on muuseumis!

Tallinn vahetab trollid busside vastu välja (24)

Mattias Tammet, 18. märts 2015, 07:00
IGIVANAD: Vasakpoolne trollitüüp jääb Tallinnas sõitma veel pikaks ajaks. Teised kaks (Ikarus ning Škoda) sõidavad aga viimast aastat. Pärast seda lähevad need ilmselt vanarauaks, kuigi üks-kaks tehakse korda ja jäävad linnarahvale mälestuseks alles. Arno Saar
Vanade Škoda trollide aeg on Tallinnas ümber saamas. Esialgu vahetatakse vanad trollid diislipõletajate vastu, kuid järgmisel aastal peaks olukord huvitavamaks minema.

"Viis tükki," läheneb ASi Tallinna Linnatransport (TLT) juhatuse esimees Enno Tamm koridorist uue informatsiooniga.

Samal teemal

See tähendab – eilseks tähtajaks oli oma huvist Tallinnale hübriidbusside müügi vastu teada andnud viis bussitootjat. Konkreetsest hinnast veel ei räägita, kuid juba selleks aastaks oodatud hübriidbussid ostetakse trollide, mitte busside asemele.

Tallinna eesmärk on hingusele saata vanad Škoda ning Ikaruse trollid. Kui Ikarused on umbes kahekümneaastased, siis Škodadel kipub täis tiksuma juba kolmas kümnend. Tamme sõnul on loogiline hetk neist lahti saada Haabersti ristmiku kapitaalremondi alguseks 2016. aastal. Ristmikku läbivad 6. ja 7. trolliliin. Tamme sõnul poleks kontaktvõrku ehituse ajaks ümber juhtida mõistlik.

Hübriid pole veel hea trolli asendaja

Hübriidbussist võib mõelda kui hübriidautost: lohistab ringi nii elektrimootoreid kui ka neid toitvaid akusid, aga suurema osa liikumiseks kuluvast energiast toodab tavaline suur diiselmootor. Akusid laeb nii mootor kui ka pidurdamine. See tähendab, et kütust kulub enamasti vähem kui diiselbussidel, kuid siiski põletatakse linnas diislikütust. Mullu katsetas linn liikluses mitut eri hübriidbussi. Katsetused kestsid küll vaid mõne nädala, kuid lõpuks arvutati keskmiseks kütusesäästuks umbes 29%. Seetõttu on linnaõhk hübriididega paratamatult mustem.

Probleemiks pole ainult süsihappegaas, vaid eriti just diislikütuse puhul ka niinimetatud nanoosakesed. Nende mõju tervisele on Tallinn ostma ainult rohelise päritoluga energiat, mis ei aja saastet ka mujale, kellegi teise probleemiks. See on mõistagi kallim.

Kallim on ka troll. Tammele meeldib öelda, et kui diiselbuss maksab 1 raha, siis trollibuss maksab 2,4 raha. See tähendab, et trollibuss on diiselbussist 2,4 korda kallim. Hübriidbuss on odavam, kuid diiselbussist siiski kallim. Kui palju kallim, selgub riigihankest varsti, kuid Tamme hinnangul peaks hinnavahe diiselbussiga olema umbes 1,4 korda. Transpordiekspert Hannes Luts on Tallinna numbrite suhtes kriitiline. Näiteks peaks tema hinnangul üks troll maksma diiselbussist vaid kaks korda rohkem. Veel olulisema vahena toob ta aga välja, et trollibussid ostetakse linnale oluliselt kauemaks ajaks. "Trolli kasutusiga on umbes 20 aastat, samas kui diiselbusside – küllap laias laastus ka diisel-hübriidile – kasutuseaks peetakse umbes 12-13 aastat," selgitab Luts.

"Kuigi diiselbuss võib liinil olla oluliselt kauem kui 13 aastat, oleks vanemad bussid suure saasteainete kontsentratsiooni tõttu heitmetes lihtsalt keskkonnaohtlikud. Vana bussi kõrgete saastenormidega vastavuses hoidmine oleks väga kulukas. TLT hoiab aga täna vanu EURO1 ja EURO2 busse liinil käitades raha kokku linnaelanike tervise kahjustamise hinnaga. Kasutusperioodile jaotades on troll bussist umbes kolmandiku võrra kallim," selgub Lutsu tasuvusarvutustest.

Hübriidbusside kasutamise puhul tuleb aga iga 5–10 aasta tagant vahetada välja ka akud, mis võivad maksta olulise osa bussi hinnast. Tamm ütleb, et kui mõnekümne aasta pärast praegusele olukorrale tagasi vaadata, peaks selguma, et uued hübriidbussid olid vähemalt rahalises mõttes tasuvad.

Uued trolliliinid

"Muuseumis on tema koht!" põrutab iseennast naljaga pooleks trollide suurimaks vaenlaseks nimetav Tamm, kui küsida, miks Tallinnas trollid välja suretatakse, aga tramme soositakse.

Samas ei ole paljude Euroopa linnade juhid sugugi sama meelt.

Nii ostis näiteks 150 000 elanikuga Austria linn Salzburg viimati 15 moodsat trolli 2009. aastal. Meie lõunanaabrid tellisid aga mõne aasta eest Riiale lausa 125 tuttuut Trollino trolli.

Ehitatakse ka täiesti uusi trollivõrke. Tõsi, Helsingi analüüsis trollivõrkude ehitamist viimati 2009 ning otsustas, et kuna uus tehnoloogia tuleb kiiresti peale, on risk liiga suur. Helsingi transpordiameti ametlik eesmärk on hoopis tekitada olukord, et 2025. aastaks sõidaks kolmandik busse elektriga.

30 000 elanikuga Landskrona linnake Rootsi lõunatipus ehitas aga näiteks esimese trolliliini alles 2003. aastal. Kohalike keskkonnaametnike alustatud projekti tulemusel valmis kolmekilomeetrine liin, mida teenindab viis Trollino trolli, mille sarnased sõidavad ka Tallinnas.

Muide, katsetusteks laenati Landskronale üks troll just Tallinnast, kuna õigete trollide ehitus venis plaanitust kauemaks. Landskrona linnavalitsuse keskkonnakoordinaator Rainer Weich ütleb, et algul olid linnaelanikud mures, kuidas kontaktliinid linna välimusele mõjusid. Sõitma hakates pole aga keegi suurt kurtnud. Tõsi, kontaktliinidel on ka pahupool, kuna nii liinid kui ka spetsiaalsed alajaamad vajavad hooldust ja aeg-ajalt ka väljavahetamist. Kui palju Tallinn trollide kontaktvõrgu hoolduseks raha kulutab, ei soostu Tamm aga ütlema.

Tasuta lõunad aitavad?

Tamm ütleb, et üle poole trollide alajaamadest on juba värskendatud – see on ka loogiline, arvestades, et Tallinna jäävad 51 Trollino trollibussi peaksid vastu pidama veel vähemalt kümme aastat. Osa alajaamu teenindavad peale trolliliinide ka trammiliine. Trammide põhiväärtust näeb Tamm tipptundidel, kui trammid suudavad väga kiiresti liigutada inimesi just kesklinnas. Samas läheks peale hübriidide ja uute trammide veel ka uute trollide korraldamine tema sõnul liiga keeruliseks ja segaseks.

Tamme sõnul on linnal juba järgmisel aastal plaanis osta uue põlvkonna hübriidbusse, mis töötavad täiesti teistsuguse põhimõttega. Sellised nõuavad umbes iga kahe-kolme bussipeatuse järel uudset laadimispostikest. Uue bussiga selle posti alla sõites tulevad postist välja kaks elektrikontakti, mis mõnekümne sekundiga peaksid andma bussile piisavalt voolu, et sõita mitu kilomeetrit järgmise postini. Selline süsteem peaks Tamme sõnul lubama bussidel sõita peaaegu ainult elektriga. See võimaldaks sedasorti bussidel asendada praeguseid vanu trolliliine juba otsesemalt. Et aga vähemalt praegu müügil olevad Volvo bussid on endiselt varustatud suure ja raske diiselmootoriga, on selge, et täiesti heitgaasivabad need pole. Tamm ütleb, et ka hind pole neil päris kindel, kuid koos laadimisvõrguga need diiselbussidest üle 2,1 korra kallimad kindlasti ei ole. Luts tõdeb, et sedasorti bussid on juba hoopis teine tera, kuid kahtlustab, et lähiaastatel Tallinn neid ei osta, kuivõrd tehnoloogia on nii uus, et vaid kahes maailma linnas sõidavad ringi katseeksemplarid. Samuti ei pääseks Tallinn sel juhul uute alajaamade ehitusest, sest sellised ülikiirlaadijad niisama lihtsalt – juhtmega seina – ei käi.

24 KOMMENTAARI

v
veerev kivi 20. märts 2015, 12:23
küllap sõidaksid inimesed ka saja-aastase suslaga, kui liinivõrk oleks mõistuspärane. kuulukse valmistatakse liinivõrgualast uurimust ette. küsimus jääb, miks seda alles nüüd tehakse? ja pealegi, ega see saa siis kivisse raiutud, peab olema elav dokument
t
To Lugeja 19. märts 2015, 21:46
Mis moodi see troll mõjub troll tänavakatele rohkkem kui buss? Sellest ei saa ma aru, muude postulaatidega võiks enam vähem nõusse jääda.
Loe kõiki (24)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee