Värsked Tallinna uudised

Masinatehas on tööstusliku pöörde viimaseid monumente 

Ants Vill, ants.vill@linnaleht.ee, 5. märts 2015, 16:32
Tallinna masinatehas on Kopli tänava kaubajaama lähedal, kõrvuti Voltaga, olnud 1899. aastast. Repro
Koplis asuva Tallinna masinatehase veteranid kogunevad selle kuu lõpus tähistama vabriku 150 tööaastat.

Koplis asuva algul kuulsat Franz Krulli, hiljem ka juunikommunist Johannes Lauristini nime kandnud masinatehase ajalugu on kuulsusrikas. Provintsilinna Revali tööstuslinnaks kasvamise algusaegadel koos Krulliga pea asustamata Koplis alustanud suurtegijaist pole praeguseks enam enamikku, ei Bekkerit ega Noblessnerit, ei Voltat ega ka näiteks Tarbeklaasi.

Saksamaalt sisse rännanud Franz Krull alustas tegutsemist 1865. aastal Narvas, kus ta pani käima viinaköökide sisustuse tootmise. Krull sattus oma kvaliteettoodanguga kullasoonele: viinatööstus tõi baltisaksa mõisnikele jõukust, Krullgi jõudis peagi vabriku päriseks ostmise ja Tallinna ümberkolimiseni. Ei kulunud kaua, kui Krulli siis juba masinatehaseks kasvanud ettevõte sai kogu Venemaa impeeriumi üheks suuremaks. Ka Eesti ajal jätkus vabriku edukäik, hoolimata Venemaa turu kadumisest. Muide, EW lõpuaastail konstrueeriti ja ehitati seal esimesed tunnelahjud Eesti põlevkivitööstusele.

Töö ja töömeheau

„Minu isa asus masinatehases tööle 1937. aastal. Seal on töötanud ka minu vanem vend, tema abikaasa, mina ja minu abikaasa. Meie perel on selles tehases tööaastaid kogunenud 130 ringis,” kõneles mulle Georgi Renin. Kopli tänava tehases on ta pidanud väga mitmesuguseid ameteid. Kungla tänava poiss alustas pärast Kalamajas 5. keskkooli lõpetamist märkija õpilasena. Väeteenistuse järel aga suundus ta ülikooli ning siis hakkas töötama juba konstruktoribüroos.

“Üks põhjus, miks masinatehas on kõik keerulised ajad üle elanud, on ilmselt tehaseperes valitsenud üksmeelne ja kokkuhoidev õhkkond,” ütles Renin, kui meenutas aegu, mil tehases oli töötajaid üle kahe tuhande. „Tööd peeti väga au sees, rohkem kui praegustel aegadel. Näiteks katlaseadmete valmistamisel olid väga karmid nõuded keevisõmblustele, mis pidid kõrget rõhku taluma. Keevitajaamet oli kõrges hinnas, see eeldab loomulikku annet, head kätt ja tunnetust,” kirjeldas ta. Tehase toodang oli väga hea tasemega ning mitmekülgne: seal ehitati peale tööstus- ja naftaseadmete raudteevaguneid, aga ka maailmas ainulaadseid põlevkivi kaevandamise kombaine. Praegugi põhiliseks tooteks olevate soojusvahetusseadmete õhkjahutite tootmist alustati juba 1963. aastal, neil aegadel oli Lauristini nime kandnud tehas oma vallas Nõukogude Liidus üks suuremaid ja tähtsamaid tehaseid. Praeguseks on suur osa tootmisest viidud üle Vana-Narva maanteel asuvaisse hooneisse, valukoda ja veel paar tsehhi töötavad ikkagi Kopli tänavas uhke malmaiaga piiratud kvartalis.

„Paljud inimesed on masinatehases töötanud kogu elu. Näiteks peaenergeetik Ants Kõrts juba 1961. aastast, müügijuht Vladimir Suur üle 50 aasta, projektijuht Vladimir Zaštšerinskil, kelle isa samuti töötas selles vabrikus, on samuti tervelt 45 aastat kogunenud. Üldse on palju, üle saja neid, kel tehases vähemalt teine põlvkond töötada, näiteks Erlichid, Solovjovid, kui vaid mõnda nimetada,” märkis Renin. „Meil oli tihe seltsielu, tehti palju sporti, toonane kauaaegne spordijuht Alma Kullerkupp on praegu juba üle 80-aastane. Tehasel oli kolm puhkebaasi, Aegna baasi käisin ise ehitada aitamas,” märkis ta.

Rõõmus juubel

Praegu pensionipõlve pidav Renin on üks neist, kelle eestvedamisel sel aastal vabriku asutamise aastapäeva tähistatakse. „Kokkutuleku mõte tekkis siis, kui me veteranid olime järjest kokku saanud vaid oma endiste kolleegide matustel. 2013. aastal otsustasimegi, et peaks ikka ka rõõmsamail puhkudel kogunema,” meenutas ta.

„Praeguseks on end kirja pannud üle 140 veterani, aga sihiks oli vähemalt 150 – üks iga aasta kohta. Paljud veteranid on muidugi üsna eakad, kel sõiduabi vaja, nendele lähme pidupäeval koju bussiga järele. Üle 80-aastased on ka 10-eurosest osalustasust priid,” rääkis Georgi Renin. Ta on osalenud ka tehase ajalooraamatute kirjutamises. „Juubeli puhuks panime kokku rohkete fotodega ajalooraamatu. Tehase praegune juhtkond on samuti seda kokkutulekut toetanud, meil on peo jaoks kogu Lindakivi keskus,” märkis Renin.

--------------------------------------

TMT 150

Tallinna masinatehase Franz Krull asutamise 150. aastapäevale pühendatud tööveteranide kokkutulek peetakse 28. märtsil kell 15 Lindakivi kultuurikeskuses.

Täiendavat infot saab telefonilt 5559 0471 (Ivan Vasin).

Masinatehase kohta võib lisa lugeda lehelt www.tmt.ee.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee