Värsked Tartu uudised

Doktor Kloun teeb haige lapse päeva helgemaks 

Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee, 5. veebruar 2015, 16:19
Doktor Klounide huumor ei tule peast, vaid südamest. Foto: MATI HIIS
10 aastat tagasi otsustas Belgias elav üheksa-aastane Mirt hakata Eesti esimeseks Doktor Klouniks, et oma haigetele onulastele jõuluõhtul rõõmu teha ja nad naerma panna.

„Toimunul oli toona suur mõju, see oli teraapiline,” ütleb Mirdi ema Romola Vesker meenutamaks päeva, kus ta tütar kehastus seguks Charlie Chaplinist ja Väiksest Nõiast. Mirt tõmbas selga isa hommikumantli, sättis patsideks pähe oma sukkpüksid ja ette punase nina. Ning oligi kloun valmis.

Samal teemal

„Belgias oli haiglaklounide organisatsioon väga tugev ning ju ta siis oli neid telerist näinud ja täiesti huupi selle idee üles korjanud. Aitäh talle selle eest!” meenutab Vesker seda, kuidas Mirdist sai kõikide nüüdsete Eestis tegutsevate Doktor Klounide maskott.

Pärast Eestisse tulekut hakkas Romola Vesker uurima, kas siingi ei võiks hakata klounid haiglaid külastama. Jõudnud arusaamisele, et keegi ei taha ettevõtmise eestvedamist väga enda peale võtta, otsustaski ta panna aluse MTÜ-le Doktor Kloun.

Praegu tegutseb kolmes Eesti linnas – Tallinnas, Tartus ja Narvas kokku 16 Doktor Klouni ja reservis on kaks. Neist üks viibib praegu Palestiinas ja teine Jaapanis, aga nad plaanivad peagi klouniametisse naasta. Taaralinnas tegutseb neli klouni: Ly Lõhmus, Marko Aron, Liisa Kuusk ja Leeni Tammeväli. Üks töötab lasteaiaõpetajana, kaks eripedagoogina ja üks ettevõtjana, seega on Tartus nii välja kukkunud, et neljast kolme klouni põhitöögi on lastega seotud. Aga see ei pruugi nii olla, näiteks Tallinna klounid on väga erinevatelt erialadelt.

Tartus külastavad Doktor Klounid haiglates lapsi kaks-kolm korda kuus. Külaskäigud olenevad töögraafikust ehk sellest, kui palju aega suudetakse põhitöö kõrvalt näpistada. Enamasti kestab Tartus klounide külaskäik kaks tundi. Kella 11–13, kui klounid külla tulevad, on hommikused protseduurid lõppenud ja lõunani just vaba aega. See on laste jaoks aeg, kus võib tulla peale igatsus vanemate järele või on lihtsalt igav. Klounid on siis just täpselt parim, mis haigete lastega saab juhtuda. Tartus rõõmustavad klounid lapsi Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikus ning Maarjamõisa haigla onkoloogia- ja kirurgiaosakonnas.

Romola Veskeri sõnul ei ole Doktor Klounidel praegu laienemisplaane. Juba olemasolevate linnadegagi on tublisti tegemist. Nii ei ole paraku lähiajal loota, et Pärnu haiglas viibivad lapsed kloune näeks.

Kas Doktor Kloune võiks Eestis rohkem olla? Veskeri jutust selgub, et nii ja naa. Kui ajakirjanduses on nende kohta taas lugu ilmunud, võtab ühendust klouniks saamise huvilisi. Tihtipeale arvatakse, et tegemist on mõnusa ajaviitega ega mõelda läbi, kas ka tegelikult jagub tahet ja motivatsiooni klouniks hakata. Haiglaklounid satuvad emotsionaalselt väga rasketesse olukordadesse. „Doktor Klouniks saamine peab olema ikkagi pikaaegne tunnetus. Õige motivatsioonita Doktor Klouniks ei saa, kui see aga on olemas, tuleb esmalt läbida koolitused,” selgitab ta.

Klounihakatised tutvuvad kõigepealt haiglakeskkonnaga ning sellega, kuidas haiglale ja lapsele läheneda. Siis järgneb koolitus, mille viivad läbi Eesti ainsad professionaalsed klounid Toomas Tross ja Haide Männamäe, kes on tuntud eelkõige klounidena Piip ja Tuut. „Kui inimene tahab tulla Doktor Klouniks, siis peab tal olema huvitav või elementaarne huumorisoon. Toomas ja Haide ei loo küll karakterit, aga aitavad klouni karakterit arendada,” selgitab Romola Vesker.

Tänuväärse ettevõtmise algataja ja eestvedaja pole küll seni veel ise klounina üles astunud. „Mul on nii palju muid ülesandeid, et mul pole seda isegi mõttesse tulnud. Kui oled seda kõike teinud oma tütre järgi, siis võib-olla on tõestusvajadus tavapärasest suurem,” ütleb ta.

--------------------------------------

Doktor Klounide eesmärgid

Tuua lastele, nende peredele, sõpradele ja hooldajatele rõõmu ning leevendada nende muresid.

Aidata lastel unustada korraks oma haigused ja muud raskused ning anda neile voli naerda ja mängida.

Meenutada laste peredele ja sõpradele, et igas lapses on ka terve külg, mis samuti vajab tähelepanu, ning parim viis sellele osutada on naer ja mäng.

Anda haigla personalile võimalus keskenduda oma töö helgemale poolele.

Pakkuda pikaajaliselt haigetele lastele hoolivat mängukaaslast ja sõpra.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee