Värsked Tartu uudised

Kirjanik Juhan Voolaid: Tartu on kõige huvitavam kevadel (1)

Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee, 18. detsember 2014, 16:02
Kirjanik ja fotograaf Juhan Voolaid tunnistab, et kõige fotogeenilisem on Tartu sügisel.  Juhan Voolaid
Kirjanik Juhan Voolaid on ka tugev fotograaf ning seetõttu pole ime, et ta on kaks kirge ühendanud ja kokku pannud kirjanduslike vahetekstidega fotoalbumi.

„On väga tähtis, et Karlova aiaposti otsa hüppaks igal õhtul istuma kas või üks kass, et Emajõe ääres seisaks ikka pika ridvaga kalamees, et pargipingil jalgu kõlgutava poisikese suu oleks jäätisest valge ja õhtuti kostaks kusagilt muusikat,” kirjutab Voolaid raamatu „Aastaraamis Tartu” sissejuhatuses. Kirjanikust fotograaf või fotograafist kirjanik on aastatel 2010–2014 otsinud Tartust erilisi kaadreid ning jaganud need kuude kaupa peatükkidesse. Iga peatükk algab Tartu-teemalise jutukesega. Näiteks saab lugeda, kuidas ülikooli peahoone kõige vasakpoolsem sammas ellu ärkas või mil moel Tartu sai kalast meheks muutunud olendi näol ühe linnakodaniku juurde.

Voolaiu albumi eripäraks ongi see, et piltide vahele on pistetud väikse kiiksu ja absurdielemendiga vahetekstid, mis peaksid mõnusat vaheldust pakkuma. „Kui rääkida varasematest Tartu pildiraamatutest, siis mulle on need alati väga range joonega tundunud, ikka ühed ja samad vaated, graniidist pead ja sirged alleed. „Aastaraamis Tartus” püüdsin esikohale seada elusolendid – inimesed, loomad ja linnud, kelle taustaks on fragmendid linnast,” iseloomustab Voolaid oma teistmoodi nägemust.

Voolaid ütleb, et raamatus olevatel piltidel on palju emotsioone, kuid läbivateks on soojus ja elurõõm. „Loodetavasti on vaatajal põhjust paar korda muheledagi, sest raamatusse sai ka käputäis kentsakaid pilte,” lisab autor.

Kuigi fotodel näeb tervet kalendriaastat, on Voolaiul pildistamiseks oma lemmikaeg. „Kõige huvitavam on linn kevadel, kui inimesed, loomad ja taimed kookonist pääsevad ja õide puhkevad. Kõige fotogeenilisem ehk on sügisese kollase aeg; teinekord Toomel jalutades, kui nii põrand kui ka lagi on kuldkollased, tekib üsna ebamaine tundmus. Aga loomulikult on põnevad päiksetõus ja -loojang, udu, lumesadu ja nii edasi, kõik, mis keskmisest argipäevast erineb. Üks väheseid musti ja mõttetuid auke on november, siis, kui lehed on läinud ja lund veel pole,” ütleb ta.

Millised paigad on pildistamiseks aga kõige enam meeldinud? Voolaid nendib, et kõik sõltub lõpuks ikkagi ilmast, valgusest ja inimtegevusest. Kuid lisab siis juurde: „Mulle meeldib kolada puumajadega linnaosades, sealt saab ikka häid võtteid, aga samas võib trehvata Annelinnas grafitit täis seina ees palli togivat poisikest. Huvitav on siis, kui on näha pikaajalisi inimtegevuse jälgi ja inimest ennast, liiga uued ja korralikud linnaosad on kõige igavamad.”

1 KOMMENTAAR

j
J. K. 20. detsember 2014, 01:34
Algul vaatasin, et üsna tavaline fotoalbum, ei ole värvidegagi liiale mindud... Lähemal vaatlusel sain üsna hea elamuse osaliseks. Vahejutud olid üsna...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee