Värsked Tartu uudised

Kaasava eelarve hääletus osutas linna kitsaskohtadele (1)

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 16. oktoober 2014, 16:28
Tartlased otsustasid, et linna ühe sümboli, Emajõe kaldapiirded peaksid olema turvalisemad ja ilusamad. Praegu on need paraku üsna trööstitud. ALDO LUUD
Pühapäeval lõppenud Tartu kaasava eelarve hääletusel pidasid tartlased kõige olulisemaks seda, et kõnniteed tehtaks ristmikel mugavamaks ja värskendataks Emajõe kaldapiirdeid.

Emajõe kaldapealsete turvalisusest on Tartus räägitud aastaid. Nii polnud ka ime, et hääletuse leheküljel oli mitu linlast sel teemal sõna võtnud. „Lausa piinlik on, et meil on kesklinnas veel sellised nõukogudeaegsed jäänukid. :( Kole ja ohtlik! Loodan, et see idee võidab,” kirjutas tartlane Kaire. Ann lisas: „Kordan juba öeldut: oluline oleks piirde alumine osa kavandada selline, et mudilastel poleks võimalust sealt läbi pugeda, ehk teisisõnu – teha piire lapsekindlaks nõnda, et vanaema võiks rahus pingil istuda ja vaadet nautida, muretsemata ringi lippava lapselapse pärast, kes võib kogemata jõkke kukkuda. Praegu tuleb mudilasel igaks juhuks kõvasti käest või kraest kinni hoida.”

Kas linna jaoks ülioluline kaldapiirete turvalisuse tagamine ei peaks olema elementaarne, mitte küsimus, mis panna linlastele otsustamiseks üheks valikuks, võib nii mõnigi kohalik mõelda. Linnaleht uuriski Tartu linnavalitsusest, kas linna ülesanne poleks olnud juba varem need asjad ära teha, mitte oodata, et linnarahvas kaasava eelarve hääletusel sellise otsuse teeb.

„Selles ongi kaasava eelarve mõte, et linnarahvas annab prioriteete ning ütleb, kust king pigistab ja mida on vaja teha. See ei ole mingi muu eelarve, vaid ikka üks ja seesama eelarve. Lihtsalt ühe osa eelarve üle antakse otsustusõigus linnarahvale – esindusdemokraatia asemel antakse otsus rahva kätte,” vastas Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka. Ta lisas, et kõikide linnaruumi probleemide lahendamiseks ja uute ideede elluviimiseks ei jätku niikuinii korraga raha, seega tuleb teha valikuid ning 140 000 euro piires tegi selle valiku rahvas.

„Me oleme küll ise seadnud üheks kaasava eelarve ideede kriteeriumiks uudsuse, aga ju on linnarahva arvates praegu siiski pigem vaja pöörata tähelepanu olemasolevate probleemide lahendamisele,” selgitas Lukka.

Tartus opositsioonis oleva Vabakunna üks eestvedajaid Siim Vatalin tõdeb, et seekordsed võiduprojektid näitavad selgelt, et linlased näevad puudusi linnas tehtavate elementaarsete eelarveliste valikute juures ning soovivad pädevalt anda oma panuse ka tegeliku linnaeelarve, mitte ainult sümboolselt kaasava eelarve kujundamisse. „See on märguanne linnale, et eelarve kujundamise protsess ise peaks muutuma kaasavamaks ja avatumaks, linnarahvas ei peaks saama valida sihtotstarvet mitte ainult 0,1 protsendile linnaeelarvest, mis on praegune kaasava eelarve maht, vaid peaks saama osaleda avalikes aruteludes linnaeelarve üle tervikuna. Seda aga praegune linnavõim tegelikult ei taha, läbi viidav „kaasava” eelarve projekt on pigem mainekujunduslik. Muu maailma kogemus on näidanud, et tõsiseltvõetava ja linlaste jaoks sisulist huvi äratava kaasava eelarve maht algab 2 protsendist linna kogueelarvest,” arutleb Vatalin.

Linnavalitsuse pressiesindaja ei välista, et tulevikus võib kaasava eelarve maht isegi suureneda, kui volikogu peaks nii otsustama.

Vatalini sõnul tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et tänavuse aasta Tartu kaasava eelarve hääletusel osales vähem inimesi kui mullu. „Eelmisel aastal aitas linlaste tähelepanu hoida reaalajas nähtavate tulemuste jälgimine, mis oli omamoodi etendus. Linlaste osalus ei ole midagi iseenesestmõistetavat, linn peab minema oma kodanikele ise lähemale. Loodame, et järgmisel aastal on hääletuspunktid erinevates linnaosades ning rahvarohkemates kohtades. Ühelt poolt on selliseks korralduseks vaja rohkem raha, teisalt saab linn kasutada seni vähe praktiseeritud vabatahtlike panust kaasava eelarve avalike ürituste korraldamisel,” leiab Vatalin. Tema sõnul võiks kaasava eelarve hääletusnädal olla omamoodi kodanikunädal, kus toimub ka teisi kaasamist käsitlevaid üritusi. „Kui linn on valmis ralli korraldamiseks linnapilti festivalimeeleolu looma, siis kas tõesti on kaasav eelarve vähem oluline või vähem rahvalik üritus?” küsib opositsiooni esindaja retooriliselt.

 

Võiduidee sai 422 häält

*Tartu kaasava eelarve hääletusel andsid 1938 hääletajat kokku 4029 häält.

*Kõige populaarsemad olid ideed „Kõnniteed ristmikel mugavaks” (422 häält) ja „Emajõe kaldapiirde uuendus” (360). Järgnesid „Sportimisvõimaluste parandamine Dendropargis” (332), „Tähtvere Spordipargi kunstlumesüsteemi kaasajastamine” (266) ja „Annelinna elavate majade galerii” (256).

*Mullu sai iga hääletaja anda ühe hääle, kokku anti 2645 häält. Kõige enam, 773 häält pälvis idee „Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse”.

1 KOMMENTAAR

m
Margus Räst 20. oktoober 2014, 09:59
Minul tekkis küsimus: Mida tehakse selle osaga 140 000 eurost mis üle jääb? Mulle pole mõttet rääkida, et kogu raha kulgub kaldapiirde lõigu mille pikkus on Kaarsilast võidusillani inimsõbralikuks muutmiseks. Ma tahaks näha neid ultramoodsaid piirdeid sellisel juhul mis nii palju raha maksavad.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee