Persoon

Märt Meos paneb Eesti väiketeatrid õitsema  (1)

Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee, 11. september 2014, 17:58
Teatrimees Märt Meos rõõmustab, et nelja-aastase pingutuse järel avab tuleval nädalal uksed täiesti erilaadne teatrimaja Vaba Lava. Foto: ARNO SAAR
Nädala pärast algab paljude Eesti väiketeatrite jaoks uus aeg, sest Telliskivi loomelinnakus avatav moodne teatrimaja on mõeldud just neile teatritegijaile, kel seni oma kodu puudunud.

Kui teatriühenduse R.A.A.A.M. asutaja ja eestvedaja Märt Meos neli aastat tagasi Telliskivi kandis metallitöökotta sattus, nägi ta seal asjatamas puhvaikas mehi, kes keevitasid rauda. Vaatamata sellele, et avanev pilt erines teatrist kardinaalselt, mõistis Meos kohe, et just sellesse hoonesse võiks teatrimaja ehitada ja see paik sobiks hästi ka mitmele teisele teatriorganisatsioonile, kes samamoodi kui R.A.A.A.M. otsisid päris oma kodu. Nii sündiski otsus rajada Tallinna rohkem kui saja-aastase pausi järel taas teatrikeskus.

„Uue teatrimaja ideed ei olnud vaja leiutada, sest suurtes teatrimaades on sellised keskused olemas. Idee luua Vaba Lava tuli üheksalt organisatsioonilt. Nii hakkaski SA Vaba Lava organiseerima seda, et kunagi saaksime endale teatrimaja. Just sellise, nagu praegune ongi,” meenutab teatrimees 250-kohalise saaliga teatrihoone sünnilugu. Mäletatavasti käis neli aastat tagasi majanduskriis ja Meose sõnul räsis see kõige rängemalt just väiketeatreid. Publikunumbrid kukkusid. Aga kriisides sünnib ka uusi ideid ning Meos ja tema mõttekaaslased tundsidki ühel hetkel, et nüüd on aeg küps.

 

Õige aeg, õige koht

Uue teatri loojatele sisendas kindlust suveteatri populaarsus. Suvel on Meose sõnul lihtsam teatrit teha: mängukohti on kergem leida ja renti pole tihtilugu vaja maksta. Aga miks ei võiks ka talvel ette võtta põnevaid teatriprojekte, mõtisklesid toona paljud, ning jõudsid järeldusele, et selleks ongi vaja oma maja.

„Ega sellised protsessid kergelt lähe, meilgi on olnud tagasilööke. Oleme pidanud ju tegelema sellega, millega varem pole kokku puutunud. Teatrimaja ehitamine pole niisama maja ehitamine, päris palju oli tehnilisi üksikasju, mis tuli lahendada. Aga nüüd on maja olemas ja tegelikult on neli aastat ideest teatrimaja valmimiseni väga väike aeg. Järelikult oleme algatanud selle väga õigel ajal ja õiges kohas,” on Meos rahulolev.

Rahul on ka kõik sihtasutuse Vaba Lava asutajaliikmed: MTÜ Rhizome, Genialistide klubi, Polygon, SA Eesti Teatri Festival, loominguline ühendus Oma Lava, MTÜ Kell Kümme, Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts Loomine, MTÜ Teine Tants ja R.A.A.A.M. Nüüd saavad nad proovide tegemiseks ja lavastuste mängimiseks väga soodsa rendihinnaga teatrimaja. Väikse tähtsusega pole seegi, et viimaks tunnetavad väiketeatrid, et neil on olemas päris oma kodu.

Mida võiks aga uus teatrimaja anda Eesti teatrile tervikuna? „Ma väga loodan, et meie teatrimaja tulekut ei võeta kui repertuaariteatri vastandit, meie eesmärk on pigem teatripilti mitmekesistada ja täiendada. Teha asju, mida seni pole tehtud või tehakse harva. Selleks on meil ka kuraatorprogramm, mille paneb kokku hinnatud rahvusvaheline kuraator. Selle hooaja põhiprogrammi koostas Oleg Loevski,” vastab Meos. Ta lisab, et plaanis on palju rahvusvahelisi projekte, õpitube ja lavastusi. „Juba praegu on saal järgmise suveni sisuliselt täis broneeritud. Vaba Lava põhiprogrammi on kuraator valinud 12 lavastust, neist kolm-neli on rahvusvahelised,” sõnab Meos.

Meos on R.A.A.A.M.-i tegevust kureerides pidanud tähtsaks olla osa rahvusvahelisest teatrist. Selleks kutsutakse siia välislavastajaid ja käiakse ka ise välisfestivalidel. Nii näiteks on iraanlase Homayun Ghanizadeh lavastatud „Antigonega” külastatud Teherani teatrifestivali. „Tühermaa” on lavastanud venelane Marat Gatsalov, Marco Layera Tšiilist on lavastanud R.A.A.A.M.-is aga tüki „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”. Vaba Lavagi avaetenduse, Annie Bakeri näidendi „Alustame algusest” seab lavale Adrian Giurgea USA-st.

Meos tunnistab, et välislavastajate Eestisse toomine on just see, mis teda motiveerib. „Kui eelmisel aastal meistriklassi tegime, siis nägin, et ka näitlejatele on see väga vajalik. Viimasel ajal vaatangi üha enam, milliseid tükke oleks näitlejatel vaja mängida või milliseid lavastajaid peaks siia meelitama,” tutvustab teatrimees. Tema sõnul tekib kontakt välislavastajatega enamasti rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Kes otsib, see ka kontakte leiab. „Eestisse ollakse valmis lavastajaks tulema. Ja kõige tähtsam hinnang Eesti teatrile on see, kas välislavastajad tahavad tagasi tulla. Seni on kõik, kes siin lavastamas käinud, tahtnud ka tagasi tulla,” märgib Meos.

 

Ideedega lavastused

Samavõrra kui rahvusvahelise teatri kohalolekut peab Meos oluliseks seda, et igal lavastusel oleks idee. Nii kannab ta sageli mõnd teemat ja ideed endaga kaasas, kuni lõpuks leiab õige inimese, kes lavaloo valmis kirjutab. „Kui rääkida R.A.A.A.M.-ist, siis praeguseks oleme tellinud umbes 35 originaalnäitemängu – selle arvu üle olen ma ise väga uhke,” räägib ta oma tööst. Muidugi oleks lihtsamaid lahendusi, aga need poleks ju Meose sõnul huvitavad. „Kui me olemegi kasutanud valmis teksti, siis on see seotud kindla ideega. Võtame kas või Hristo Boyçevi „Titanicu orkestri” – valisime selle lavaloo seetõttu, et otsisime just tükki, mida saaks mängida Tapa raudteejaamas. Ja „Titanicu orkestrisse” oli raudteejaam väga tugevalt sisse kirjutatud. Ka Vaba Lava esimene R.A.A.A.M.-i lavastus „Alustame algusest” on ideeliselt väga põhjendatud. Seal on sees vabakutseliste teema, aga meie majas hakkavad ilmselt enamuses nemad mängima. Seal on ka palju sisulisi asju, mis klapivad selle maja algusega,” selgitab teatriprodutsent.

Erinevalt suurtest repertuaariteostest ei teki projektiteatris nagu R.A.A.A.M. kunagi rutiini. Iga tükiga alustatakse taas algusest, sest koosseis on uus, meeskond uus, tegemised uued. Mis aga kõige tähtsam, projektiteatris pole tegijatel mingit sundust, et näitleja peab midagi tegema. „Asi saab tihtilugu alguse ideest. Meil on viimastel aastatel tekkinud päris palju vabakutselisi näitlejaid. Nii palju, et näitlejate liidu listis on neid pool või isegi rohkem. See tähendab, et vabakutselistega on päris palju võimalusi koostööd teha. Just erinevad kooslused annavad värskuse. Teine märksõna on mobiilsus. Võtame kas või sel suvel Jäneda pullitallis mängitud Tiit Aleksejevi „Imede aasta”. See tükk sündis tänu sellele, mis meie ümber toimus, ja tüki sünd ideest kuni lavastuse valmimiseni kestis vaid paar kuud,” selgitab Meos.

-----------------------------------------------

Näitlejast teatriprodutsendiks

Produtsendina töötades on tükid lavale jõudnud väga erineval viisil: on olnud sõpruskondade algatusi, mida ta on aidanud, aga on ka juhtunud seda, et ta on tahtnud koostööd teha mõne kindla lavastajaga ja siis on koos välja mõeldud, mis tükk lavale tuua.

---------------------------------------------

Aastas 250 üritust

Vaba Lava teatrikeskuses on üks suur black box, Sõltumatu Tantsu Ühenduse lava, Eesti teatriagentuuri raamatukogu, kontoriruumid jpm.

Kuigi põhirõhk on teatril, hakkavad keskuses toimuma kontserdid, kunstinäitused, kinoseansid ja konverentsid. Kava kohaselt on Vaba Lava majas järgmise aasta jooksul plaanis umbes 250 üritust ja oodata on ligi 50 000 külastajat.

Avanädalavahetusel, 19.–21. septembrini esietenduvad kaks Vaba Lava kuraatorprogrammi lavastust: Pulitzeri auhinnaga pärjatud Ameerika näitekirjaniku Annie Bakeri näidend „Alustame algusest” (lavastaja Adrian Giurgea USA-st) ja Ivar Põllu lavastus „Mikiveri tagi” Mikk Mikiverist, lavakunstikoolist ja selle 11. lennust. Külalisetenduse lavastusega “Õhtud külas Dikanka lähistel. Tühistatud.” annavad lavastuskunstnik Dmitri Krõmovi tudengid Moskvast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee