Päevateema

Muutes koduümbrust, muudad ka maailma 

Ants Vill , 24. aprill 2014, 16:08
Mullune talgupäev Raadi pargis. Foto: ALDO LUUD
Inimesel peavad olema suured plaanid. Kui kevaditi on ikka kombeks olnud koduümbrust korrastada, leidis üks seltskond, et tarvis on mõelda suuremalt – kogu riigi ulatuses.

Riigiehituse talgud olid parasjagu lõpusirgel ning nii hakkaski selginenud pilkudele üha enam silma torkama, et suur tegu on veel tegemata – maa on puhastamata Vene ikke materiaalsest taagast ning hulgast rämpsust. Toona, seitse aastat tagasi alguse saanud ettevõtmise nimeks pandi Teeme Ära. Aga asi ei läinud sugugi nii, nagu algatajad olid plaaninud. „Praegu on vähemalt 111 riigis toimunud koristustalgutel osalenud üle üheksa miljoni inimese, koristatud prügi kogust on aga üldse raske kokku arvata, igal juhul on seda miljonites tonnides,” ütles Eesti Teeme Ära eestvedaja Tarmo Tüür. Nõnda kukkuski välja, et lokaalselt tegutsedes jõuti globaalsete mõjudeni.

Suur edu oli küll üllatav, aga seda oli siiski küllalt lihtne seletada: „Koristamise idee on olnud lihtsalt mõistetav ja ellu viidav. Meil aga tuli hakata uusi suundi välja mõtlema. Juba pärast esimesi talguid sai Eesti märgatavamalt puhtamaks ja kuigi aeg-ajalt on siia-sinna tekkinud isetegevuslikke prügimägesid, on inimesed teadlikumaks muutunud ning ka valvsamad. Võib küll öelda, et see tegu on tehtud,” märkis Tüür.

Põhimõtteline muutus

Kui küsisin, kuidas on õnnestunud nii palju aastaid innustada inimesi oma vabast tahtest oma vaba aega ühisele tegutsemisele ja üldise hüve teenimisele kulutama ahvatleda, tõdes tänavuse Teeme Ära talgupäeva turunduse ja reklaamiga tegelev Sven Puusepp, et vahepeal hakkasid ürituse populaarsus ja hoog tõesti maha käima. „Aga neli aastat tagasi toimus teisenemine. Senine küllalt tsentraliseeritud ning ühe idee ümber koondatud kampaanialik liikumine muudeti vastupidiseks: algatus, uute ideede leidmine ja teokstegemine läks üle kohalikele eestvedajatele ja kogukondadele. Nii tekkiski koristustalgute asemele hoopis laiema kandepinnaga liikumine – teha midagi koos oma kogukonna hüvanguks,” valgustas Puusepp kardinaalset pööret tegutsemise korraldamises, veel enam aga mõtteviisis. „Ja entusiasm on üllatava hooga kasvama hakanud. Nüüd piirdub meie roll suuresti korraldusliku abi, koordineerimise ja kokkuvõtete tegemisega. Liikumine on saanud uue hingamise, praeguseks on meieni jõudnud juba info enam kui 1500 talguürituse kohta,” ütles talgute korraldamisega neljandat aastat tegelev Puusepp.

 

Selle aasta eripärad

Tänavusel talgukevadel on siiski läbivad, üleriigilised teemad, millele kohalikke mõtteid juhtida. „Tänavu on liikumisaasta, sel puhul on rohkem oodatud ettevõtmised, mis suunatud spordirajatiste ja näiteks terviseradade kordategemisele. Kuna on ka Soome lahe aasta, siis võiks rannaäärsemad kogukonnad tegelda näiteks väikesadamate korrastamisega, väikesaarte ja miks mitte majakate eest hoolitsemisega. Peale selle on tänavu üldlaulupeo aasta, nii kutsume üles ka kultuurimälestisi ja kultuuriloolisi paiku korrastama,” andis Tarmo Tüür suundi, kuhu võiks talgute algatajate mõtted liikuda.

Ning üha enam püütakse koos tegutsemisse kaasata noori, olgu siis ühistes ettevõtmistes kaasa lööma või ehk oma hobisid tagant tõukama: „Näiteks rulapargi rampide korrastamine, noortekeskuse korrastamine, eriti aga oma talgute algatamine. Selleks tegutseb igas maakonnas üks vabatahtlik, kes tegeleb just noorte talgute korraldamise nõustamisega.”

Küsisin ka, kui palju aega üleriigilise ürituse jaoks kulub. „Algusaastatel oli tööd rohkem, tsentraliseeritus suurem. Nüüd, kus algatus on kohtadel, oleme esimeste suuremate arupidamistega alustanud detsembris ning liikunud järk-järgult edasi, veebruaris-märtsis on olnud kõige kiiremad ajad, aprilliks on asi enam-vähem paika saanud,” valgustas Tüür.

 

Individualistlik eestlane?

„Kuvand eestlasest kui individualistist on ilmselgelt vale. Kui me seitse aastat tagasi alustasime, siis kõhklesime palju, kas ikka inimesed tulevad ettevõtmisega kaasa. Nüüdseks on selge, et see müüt on ümber lükatud, inimesed on üllatavalt hakkajad oma kodukandi asju üheskoos parandama,” ütles Tüür. Ta lisas, et aasta-aastalt on kohalike eestvedajate hulk kasvanud ning praeguseks on talgualgatajaid üle 1500 ja nad on registreerinud kõikvõimalikke ettevõtmisi, mille seast võib igaüks endale sobiva valida.

Eestimaa Looduse Fondi, külaliikumise Kodukant ja mitme ühingu eestvedamisel toimuvad talgud õnnestuvad ka tänavu, kui igale algatusele leidub piisav hulk kaasalööjaid. „Meie talguliikumine ei kasva küll poliitiliseks liikumiseks, ehkki mõned analüütikud on sellisele võimalusele osutanud. Õnneks varjutas need mured NO-teatri projekt “Ühtse Eesti suurkogu”. See 2010. aastal toimunud üritus ja eriti selle järellainetus viisid meilt seda laadi tähelepanu eemale,” meenutas ta. „See, mida me teeme, on samuti poliitika, aga teises mõttes. Demokraatlikus ühiskonnas peakski olema normaalne, et inimesed ajavad osa ühiseid asju korda vabast tahtest ega jää kõiges vaid riigile lootma. Eestis on seda suunda üha enam näha,” ütles Tarmo Tüür, kes ise sisustab mai esimesel laupäeval peetava talgupäeva talgutele helistamise talgutega. Ehk – helistab koos meeskonnaga läbi kõik enam kui 1500 talgupaika, saamaks teada, mitu eestlast on sel päeval ühist asja paremuse poole tõukamas.

 

Talgupäev tulekul

TOIMETAJA

+372 5199 3733
linnaleht@linnaleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee