Linnaleht

Triin Aljand oskab pisipõnnid vett nautima panna 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 21. märts 2014, 00:00
Triin Aljandil pole raskusi vajadusel isegi Limpa ujuma õpetada.  Heiko Kruusi
Alles see oli, kui kahel aastal Eesti parimaks naissportlaseks valitud Triin Aljand jättis tippspordi, aga ujumine on tal niivõrd südames, et ta ei saa sellest üle ega ümber ka praegu.

Seetõttu pole ka suur üllatus, et Aljandist on saanud päästeameti, Eesti Ujumisliidu ja Selts Eesti Vetelpääste korraldatava üritustesarja „Veega sõber” patroon. „Mõte tuli algselt ujumisliidu presidendilt Karol Kovanenilt. Kui ma olin Türgist tagasi tulnud, siis ta pakkus mulle selle võimaluse välja. Kuna teadsin, et tahan pärast tippsporti ujumisega seotuks jääda, siis see oli hea võimalus. Otsustasin, et teeme ära. Ja tegelikult on ujumisoskuse vajalikkuse propageerimine väga tähtis. See on mul südames,” räägib Aljand, kes on nüüdseks osalenud juba kolmel üritusel.

Kas siis kooli kohustuslikest ujumistundidest ujuma õppimiseks ei piisa? Selgub, et see on tõesti nii. Koolis nõutav distants on lühike ja ujulas käimise kordi napib. „Seda on väga vähe ja nii on raske ujumine täiesti ära õppida,” märgib endine tippujuja.

Mõistagi ei piirdu tiitlivõistlustel medaleid võitnud ujuja vaid ujumise propageerimisega, selle kuu alguses asus ta treeneritööd tegema ka ujumisklubis Orca. Kuigi Eestis on kuulsamaidki ujumiskoole, otsustas Aljand selle kooli kasuks mõnusa treenerite seltskonna tõttu. „Leidsin nendega ühise keele. Klubi juhataja Merli Didvig on südamega spordi ja ujumise sees. Ma tunnen, et olen ise samasugune,” on värske treener rahulolev.

Aljandi treenida on 4–5-, 6–9- ja 10–14-aastased lapsed. Ning mis seal salata, treeneritöö on teda seni vaid rõõmustanud. Eks uus amet pakub ka omajagu väljakutset. „Olen pidanud hakkama täpselt mõtlema, kuidas lastele ujumisliigutusi selgeks teha. Mina õppisin ujuma väga loomulikult, nii nagu eesti keelt rääkides ei mõtle ju reeglite peale. Aga nüüd mõtlen, milliseid ujumisliigutusi ja kuidas tuleb lastele kaldal ette näidata,” arutleb Aljand.

Ja lapsed ikka naudivad kõike seda? „Mulle tundub, et eks nelja-viieaastaste hulgas on neidki, kes kardavad vett, ning siis on natukene nutmist. Olen tähele pannud, et see hirm on tulnud vanematelt ja on lapsele külge jäänud. Kui laps ikkagi ütleb, et nägu vette ei tohi panna, sest siis hakkab pea valutama, on see jutt ilmselt tulnud emalt-isalt,” pakub Aljand ning lisab, et nii ongi tema ülesanne veendes ja seletades hirm vee ees kaotada. See on osa treeneritööst.

Ujuma õppimisel ongi Aljandi sõnul esmane asi ületada kartus vee ees, sest enne veekartusest ülesaamist ei ole mõtet lastele öelda, et tehku nad korki või tähte. Veega sõbraks saadud, võib juba mängudega edasi minna. Aljand ise alustas ujumistreeningutega 1. klassis, aga usub, et nelja-viieaastaselt laps ujuma viia on juba hea mõte. Temagi sai esimesed kogemused lasteaialapse vanusena, kui isa Riho õpetas talle ujumist järvedes ja jõgedes.

„Meie nelja-viieaastaste laste rühmas rohkem mängitakse ning õpitakse vee alla minemist ja sukeldumist. Nad saavad selgeks, et vees on hea, tore ja mõnus. Ja sealt edasi minna on palju kergem, kui alles 1. klassis hakata veega harjuma. Loogiline, et nelja-viieaastane ei uju veel, sest ta ei saa ju sellest arugi,” teab Aljand. Ta lisab, et kui laps on imikust saati käinud basseinis rohkem kui korra aastas, siis enamasti ta jääbki veega sõbraks.

Erinevalt täiskasvanutest võtavad lapsed kõike kergemini omaks, nõnda on see ka ujumisoskusega. Ja ujumistehnikaga. Ujulates näeb sageli, kuidas paljud – kaasa arvatud allkirjutanu – ujuvad krooli, pea veest väljas. Kui karta nägu vette panna, siis muud moodi ei saagi, kui tuleb vee alla panna üksteise järel suu, silmad, nina ja nii edasi, õpetab Aljand. Ta lohutab, et pea veest väljas ujumine ei ole kahjulik, küll aga jäävad turjalihased krampi ja edasiliikumine ei ole mõnus. „Võib-olla jõuad 25 meetrit ära rahmida ja eks mõni jõuab rohkemgi, aga sa jõuaksid palju kaugemale, kui oleksid horisontaalasendis ja lõdvestunud. Joostagi võib käed laiali, aga see on palju raskem,” teab ujujast ujumistreener. Tema sõnul peaks ujuma eelkõige rahulikult: „Jooksma hakkad ju ka rahulikult ja mõnusalt, mitte et nüüd on sprint ja kohe maksimaalse tempoga. Mida parem on aga tehnika, seda kergem on tegelikult vees liikuda.”

Ujujate vähesuse üle ujulad ei kurda. Milline võiks olla aga keskmisele ujujale mõistlik distants? Kui jooksmise või mõne teise ala kohta on soovitusi kerge anda, on ujumisega lugu keerulisem. „See oleneb nii paljudest teguritest. Kui inimene ei suuda rohkem kui 50 meetrit korraga ujuda, siis on väga raske soovitada tal ujuda kaks kilomeetrit. Võib-olla jõuab inimene ujuda 4×50 meetrit ja siis on juba kõik,” vastab Aljand. Aga pigem siis igaks juhuks vähem? „Muidugi, muidu võib sügavas basseini otsas vee alla vajuda ja seda küll ei tahaks. Eks peab tunnetama, et kui enam ei jõua käsi üle vee tõsta, on mõistlik puhata,” lisab Aljand. Tema sõnul on mõistlik ujuda eri stiile. Näiteks selili ujudes saab kõige paremini hingata, konn on kergem algajatele ja krooliga jõuab kõige kaugemale. Delfiini soovitab Aljand jätta aga proffidele: tehnika on keeruline ja juba 25 meetri ujumine võtab harrastussportlase võhmale.

------------------------------

Ihkab vette

Triin Aljand on treeneriametisse nii tõsiselt sisse elanud, et omandab praegu treenerikategooria üldaineid. Kõik see tähendab, et ta jõudis viimati ujuma umbes kuu aega tagasi. Aga vee kutse pole kuhugi kadunud, eriti kui ta basseini ääres pisipõnne treenib. „Kui näen lapsi ujumas, siis tahan ka ise vette minna. See tunne on täiesti olemas,” tunnistab Aljand. Kas ka võistlema? Endise ujumisässa sõnul pole ta võistlusi eriti vaatama sattunud ja ka praeguse trenni põhjal ei tasuks võistlema minna. „Aga vette tahaks, seda küll,” kordab ta.

Praegu on Aljand käinud jõusaalis ja jooksmas. Trenni on ta pidanud aga üsna ettevaatlikult tegema. Vanad vigastused annavad paraku tunda – nii on jõusaalis harjutades hakanud õlg valutama ja jooksma läinuna tuleb kanda kõvasti venitada ja turgutada. „Ma arvan, et seetõttu ei ole ma võtnud veel mõnda uut eesmärki, näiteks mõne maratoni läbimist. Siis peaks ju kõvemini trenni tegema,” teab Eesti kõigi aegade üks paremaid ujujaid.

----------------------------

Saa veega sõbraks

*Veepäevadel „Veega sõber” tutvustatakse esimest korda Skandinaavia eeskujul kasutusele võetud ujumisõpet motiveerivat märgisüsteemi.

*Osalejad võivad välja selgitada, millised on nende võimed vees, ja tunda uhkust oma saavutuste üle.

*Tallinnas toimub ujumispäev 25. märtsil Nõmme ujulas, Tartus 4. aprillil Aura keskuses.

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee