Persoon

Fotograaf Kaupo Kikkas: tee, mida armastad, ja kõik ülejäänu järgneb iseenesest 

Ada Maltseva, ada.maltseva@linnaleht.ee, 27. september 2013, 00:00
Kaupo Kikkas tõdeb, et õppis muusikat ja jõudis fotograafia juurde juhuslikult keskkooli alguses. Aga siis kohe nii lõplikult, et järgnevate aastate jooksul kaevus aina sügavamale ning lõppu pole näha. Kaupo Kikkas  Kaupo Kikkas
Kaupo Kikkas (30) on pildistanud paljusid maailmakuulsaid muusikuid, nende seas Arvo Pärti. Muusikud otsivad ta ise üles ja soovivad, et just nimelt tema neist pilti teeks.

Peale muusikute kuulub Kikkase klientide hulka mitu rahvusvahelist kaubamärki. „Kui sa tegeled asjaga, mida armastad, siis ei ole lihtsalt võimalik, et see teistele märkamatuks jääb,” on ta ise oma edu kommenteerides tagasihoidlik. 

Teile on enim tunnustust toonud just portreefotod. Kui palju on tarvis teha eeltööd, et saada pildistatav niikaugele, et ta oleks loomulik, pingevaba ja n-ö omas elemendis?

Eeltöö on vajalik ja aitab süveneda. Alati ei ole eeltöö üldse pildistatava endaga seotud, see võib olla hoopis loetud raamat või mõni paik, kus on viibitud, aga loob aastaid hiljem kui iseenesest seose või paralleeli. Teadmised ja taustsüsteem tulevad inimestega töötades kasuks. Ma annan endale alati aru, et kaamera ees seismine on pingeline ja mingit absoluutset loomulikkust ei ole olemas. Seega saavad fotograafiast märksa tähtsamaks psühholoogia ja empaatiavõime. 

Milline on tõeliselt hea portreefoto?

Nii nagu ei saa absoluudis vastata küsimusele, milline on parim raamat, ilusaim naine või parim söök, ei näe ma ka ühest vastust ka sellele küsimusele. On mingi väljakujunenud väärtuste komplekt ja inimeste maitse ning väga palju sõltub taustsüsteemist. 

Millal avastasite fotograafia ja jõudsite äratundmisele, et just sellega tahategi tegelda?

Õppisin muusikat ja jõudsin fotograafiani juhuslikult keskkooli alguses. Aga siis kohe nii lõplikult, et järgneva 15 aasta jooksul olen aina sügavamale kaevunud ning lõppu pole näha. Nii et võib romantiliselt öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust. Ma ei välistaks, et võin ühel päeval millegi muuga süvitsi tegelema hakata, aga mitte sellepärast, et fotograafia oleks end mingil moel ammendanud, vaid selleks, et lisada oma kogemustele ja oskustele uus mõõde. 

Kuidas olla omal alal edukas ja saavutada rahvusvahelist tuntust? Kas peale ande ja töötegemise on vaja väheke õnne või õigel ajal õigel kohal olemist?

Mul on väga lihtne põhimõte: tee, mida armastad, ja kõik ülejäänu järgneb iseenesest. Kui tegelda asjaga, mida armastatakse, siis ei ole lihtsalt võimalik, et see teistele märkamatuks jääb. Edu ei saabu kiiresti ja selle jaoks tuleb teha väga-väga palju tööd. Seetõttu ei jõua paljud edu ära oodata ning elu sunnib neid enne oma plaane muutma.

Ma olen väga õnnelik inimene, sest olen saanud minna oma teed ja inimesed mu ümber on seda aktsepteerinud. See on väga suur asi. Kui saab teha midagi, mida armastatakse, siis juba see üksi on väga suur vabadus ja privileeg. Raha või rahvusvaheline tuntus ei ole sugugi selle õnne lahutamatu osa ja ma arvan, et liigne selle poole püüdlemine võib olla nagu tuule püüdmine väljal. Minu rahvusvaheline tuntus on üsna minimaalne ja seotud üsna spetsiifilise klassikalise muusika valdkonnaga. Aga juba võimalus töötada fantastiliste isiksustega üle maailma on tohutu privileeg. Mul ei ole kunagi loteriis ega õnnemängudes vedanud ja olen alati imetlenud inimesi, kes lähevad elust läbi mängleva kergusega nagu nuga võist. Mul on tunne, et minu enda teekond on pigem liikunud eestlasliku rahu ja aeglusega, aga kindlalt selles suunas, kuhu olen tahtnud minna. 

Kas fotograafi puhul on kõige kõnekamad tema tööd ja võidetud auhinnad või on selleks, et edukas olla, tarvis ka veidi nn müügitööd teha?

Ei ole kahtlust, et fotograafi puhul on loomulikult kõige kõnekamad tema tööd. Kuna aga visuaalne maailm on nii küllastunud ja miljoneid pilte tehakse iga minut, siis konkursivõidud või muu tunnustus on justkui väike kvaliteedi garantii, mis aitab fotograafil paljude ametivendade hulgast esile tõusta. Samuti on tunnustusel oma roll enesekindluse kasvatamise juures, et fotograaf saaks kinnituse, et ta teeb ikka õiget asja.

Minu jaoks on müügitöö, eriti enese müümine, kõige vastumeelsem tegevus ja kindlasti on see ka üks põhjus, miks mind ehk maailmas vähe teatakse. Eestlase tume natuur lihtsalt on selline, et ta ei torma võõrastega vestlema või end ise pakkuma. Mu välismaa sõbrad ikka naeravad mu üle, et Kaupo istub kuskil maailma lõpus tundmatus riigis ja ootab, et asjad iseenesest juhtuksid. Seega julgustan kõiki teisi olema paremad müügimehed kui mina. 

Olete pildistanud kuulsusi nii Eestis kui ka välismaal. Ehk nimetate mõned nimed…

Ma töötan kõige enam klassikalise muusika valdkonnaga ning need inimesed ei ole kindlasti oma tuntuselt võrreldavad Hollywoodi staaridega. Mul on olnud õnn portreteerida paljusid Eesti kultuuritegelasi, ministreid, sportlasi, aga ka lihtsaid ja siiraid inimesi, keda tunnevad vähesed. Need viimased ei ole minu jaoks sugugi vähemtähtsad. Aga muusika valdkonnast mõned nimed: Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Mihkel Poll, Anna-Liisa Bezrodny, Kristjan Randalu, Nicola Benedetti, George Duke, Avishai Cohen, Leonard Elschenbroich, David Geringas jpt. 

Fotokaamerad arendatakse aina taibukamaks ja tehnilised võimalused lubavad ka harrastajatel suhteliselt lihtsa vaevaga häid pilte teha. Mis eristab harrastaja fotot professionaali omast?

On hea ütlus: häid pilte ei tehta mitte kaameraga, vaid südamega. Kui pildivaataja visuaalne intelligents ehk n-ö vaatamise oskus areneb, siis ei hinda ta pilte enam selle põhjal, kus on ilusamad värvid või teravam kujutis, vaid selle järgi, mida pilt talle ütleb ja kuidas kõnetab. Nii kaob automaatselt ära diskussioon moodsa tehnika võimalustest ja tekib teadmine, et häid pilte võib teha millega iganes, kui vaid on, mida maailmale öelda.

______________________

Inimene ja loodus

„Loodus on minu jaoks väga tähtis tasakaalustav faktor. Kuna töötan inimestega ja üsna intensiivselt, siis vajan vastukaaluks looduse võimsust ja igavikulisust, et horisondid selgena hoida. Ma tunnen looduse vastu ääretut austust ja nii kummaliselt kui see ka ei kõla – loodus justkui armastaks mind vastu. Võib-olla sümboliseerib see armastus minu kui religioonijaheda inimese jaoks ka usku. Igatahes ei kujutaks ma oma elu looduseta ette. Erilise koha minu elus on leidnud Amazonase loodus, mis on oma ülima intensiivsusega Eesti rahuliku põhjamaise looduse vastand. Kokku aga moodustavad need mingi tervikpildi, justkui minu personaalse yin’i ja yang’i,” tõdeb fotograaf. 

__________________

Curriculum vitae

Kaupo Kikkas tegutseb fotograafi ja õpetajana Eestifoto Stuudios. Tema peamiseks töövaldkonnaks on reklaami- ja portreefoto, ta on ka vabariigi valitsuse fotograaf.

Kikkas on lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli ja Soomes visuaalse kommunikatsiooni instituudi fotoeriala.

Ta on teinud kaastööd Eesti meediaväljaannetele ning kirjutanud fotograafiateemalisi artikleid ja reisikirju.

Peale selle on ta osalenud edukalt mitmel fotovõistlustel, millest mainekaim on esikoht maailma pulma- ja portreefotograafe ühendava organisatsiooni The Wedding & Portrait Photographers International iga-aastasel fotovõistlusel 2010. aastal, mil tema tööd hinnati grupifoto kategoorias esimese, teise ja kolmanda auhinna vääriliseks. Lisaks on ta osalenud kümnete fotovõistluste žüriides.

Kaupo Kikkas on korraldanud mitu personaalnäitust ja võtnud osa paljudelt ühisnäitustelt. 

___________________

Jagab edulugu teistega

Kaupo Kikkas on üks neist edukatest inimestest, kes osaleb oktoobri algul Tallinna ettevõtlusameti korraldataval ettevõtluspäeval toimuval edulugude seminaril. Peale tema räägivad seal oma eduloost Rasmus Rask (La Muu) ning Aleksandr Ivaškevitš (stepptantsija, koreograaf, filminäitleja ja Vene teatri näitleja).

PÄEVATOIMETAJA

+372 614 4181
linnaleht@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee