Tarbija

Hea uni teeb elu heaks  

LL, 17. veebruar 2012, 00:00
Öösel inimese keha puhkab, kuid ajus toimuvad keerulised protsessid. Foto: Bulls
Et päeval terve ja tegus olla, peab öösel korralikult välja puhkama.

Kui inimene ei saa öösel piisavalt und, vaevab teda unetus ehk insomnia. Seejuures võib tal vajaka jääda nii une kvantiteedist kui ka kvaliteedist. Unehäired avalduvad päevases väsimuses ja unisuses, mälu ja keskendumisvõime halvenemises, töö- ja õppimisvõime langemises, tähelepanu vähenemises ja meeleolumuutuses, vastuvõtlikkuses ärevusele ja depressioonile, samuti vaimsete ja kehaliste tervisehäirete tekkes.

Samal teemal

Unehäired on ka südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor. Pulss ja vererõhk peaksid magades langema, unehäirete korral püsivad need aga kõrgel. Unehäirete all kannatajad kalduvad ülekaalulisusele, sest neil napib hormooni nimega leptiin, mis tekitab ajus rahulolekutunnet. Küll aga suureneb unetutel greliini tase, mis toobki kaasa näljatunde, vajaduse kommide, küpsiste ja kookide järele. Öine norskamine annab märku sellest, et ülemised hingamisteed pole magamise ajal piisavalt hästi avatud ning õhk ei pääse neist korralikult läbi.

Unearst Mae Pindmaa sõnul ei peaks unetuse korral kohe rohtudega alustama, kõigepealt tuleks lihtsamaid abinõusid proovida. Näiteks alustada unehügieenist: minna õigel ajal magama ja tõusta õigel ajal üles, hoolitseda selle eest, et tuba oleks pime ja madrats mugav. Kehaline aktiivsus aitab unetuse vastu samuti hästi. Õhtul võib juua rahustavat teed või võtta veidi mett. Kes kardab, et õhtul tuleb telerist vaid halbu uudiseid või sünge sisuga filme, mis võivad närvikava ülemäära ärritada, peaks need hoopis vaatamata jätma. Väikse napsiga ei soovita Pindmaa und esile kutsuda. Muide, õppuritel oleks parem eksamieelsel ööl korralikult magada, mitte seda õppides veeta. Siis saab puhanud aju hommikul paremini hakkama. 

Hea une jaoks

Mine voodisse alles siis, kui oled unine.

Mine magama ja tõuse üles kindlal ajal.

Piira kohvi ja alkoholi joomist ning suitsetamist.

Hoia magamistuba vaikne, pime ja jahe.

Väldi päevaseid uinakuid.

Ära võta töö- ja elumuresid voodisse kaasa.

Ära vaata öösel närviliselt kella.

Jälgi, et voodi ja padi oleksid mugavad.

Järgi magama minnes kindlaid unerituaale.

Huvitavat unest

Öösel inimese keha puhkab, kuid ajus toimuvad keerulised protsessid.

Inimene peaks suutma magama jääda 10–30 minutiga.

Uni jaguneb sügavaks uneks, mida esineb rohkem õhtupoole ööd, hommikupoole asendub see pindmise ja unenägude unega. Unetsüklid vahelduvad öö jooksul viis-kuus korda ning see on normaalne, et magaja ärkab vahepeal hetkeks üles.

Mis on unenägu?

Kui inimene näeb korduvalt hirmu ja ärevust tekitavaid unenägusid, on tegemist unehäire ühe liigi, nimelt uneärevusega. Sellised unenäod on tavaliselt ohtliku või alandava sisuga ja põhjustavad ärkamist, mille järel mäletatakse nähtut üldiselt väga detailselt. Inimest vaevavad ärkamise järel südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine jms.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee