Vaba aeg

Margit Adorf: vaheta Jänes Pöffihundi vastu! 

Margit Adorf, ajakirjanik , 26. november 2010, 00:00
Kultuuriajakirjanik Margit Adorf soovitab endale lubada luksust, et nautida kultuuri. Praegustel pimedatel öödel on näiteks mõistlik minna kinno. Foto: Heiko Kruusi
Klassikaliselt kujutatakse kultuuriinimesi viledaks kulunud villaste kampsunite, võidunud pükste, kandadeni seelikute ja odavate auklike saabaste kandjatena.

No selline peaks justkui olema tõeline kunstiinimene, kes rahaasjadest ei jaga eriti midagi, tema huvid on kõrgemas sfääris ja see väljendub paratamatult ka tema garderoobis, frisuuris ning olekus. Kultuuriinimene peaks olema endassetõmbunud boheem ja mitte kimama ringi pühademunana läikima löödud ökoautos. Viledast välimusest hoolimata peaks ta aga tootma sellist kõrgemat kunsti, mis nii-öelda pööblile jääb kättesaamatutesse kaugustesse – kas on liiga keeruline ja arusaamatu või niisama skisoidne. Seega peaks omaenda rahatus kosmoses elav kunstnik looma väärtusi, mis oma olemuselt on rahaliselt mõõdetamatud, elamusi, mis on hindamatult luksuslikud.

Selge see, et kõike tasuta ei saa, ka kirjanikul on vaja elus püsimiseks raha. Aga samas ei tasu rääkida seda, justkui läheks kultuurile kuluv raha musta auku, mida võib nautida vaid valitud ringkond ning millest “aus rahvas” midagi tagasi ei saa. Mitte midagi ei saa, kui puudub huvi. Ei tule keegi uksele koputama ja käekõrval kinosaali viima, kui selleks puudub inimese enda algatus. Kuid rääkima ollakse varmad, et kunst on kauge ja eluvõõras, kuskil sellises sfääris, mida justkui hoitaks vaesema rahva eest vaka all.

Kultuur on nii lai mõiste, et sellel teemal on justkui kõik eksperdid, ja eks see omamoodi nii ongi, sest vaevalt leidub inimest, kes kultuuri üldse ei tarbiks. Kultuur ulatub koomiksiraamatust sümfoonilise kakofooniani, seebiseriaalist mõtlemapaneva dokumentaalfilmini, külasimmanist balletietenduseni. Kõik pole ühtviisi gurmaanid, kuid süüa soovib iga suu. Sama toimub kultuuris. Kultuur on inimesele eluks vajalik ning kindlasti ei saa seda luksuseks pidada. Toimivas ühiskonnas on õnneks süsteemid niimoodi paika pandud, et kõige eest raha ei küsita. Pole ka mõtet end nii lihtsameelseks pidada, et nüüd kunstist aru ei saaks.

Seega võiks enne jõule natukeseks ajaks selle rahajutu unustada ja vaadata üle killukese kultuurist, mida just praegu tasuta pakutakse. Vaheta Jänes Pöffihundi vastu ja mine kinno! Luba endale seda luksust, et nautida kultuuri.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee