4
fotot
Georg Otsa tänaval on puude väljalangemine eriti silmatorkav. (HEIKO KRUUSI)

Tähelepanelik inimene võib tänavail märgata kohti, kus puu on küll maha võetud, aga uut pole asemele istutatud.

Meile kirjutanud lehelugeja leidis lühikese ajaga kesklinnas selliseid kännukohti neljakümne ringis ja saatis toimetusele nendest „aukudest“ pildid. Tallinnas on palju puiesteesid ja paljudel puiesteedel on lüngad sees, selgus linnas tehtud uurimisretkel. Uurisime linnavalitsusest, millisel puhul linnas puid langetatakse ja miks kõigi mahavõetud puude asemele uusi ei istutata.

„Linna maal olevate ohtlike ja kuivanud puude märkamisel pöörduvad linnaosavalitsused ja kommunaalamet linna keskkonnaameti poole, et saada nende raieks raieluba. Meie spetsialistid veenduvad, kas tegemist on ohtliku puuga või mitte ning põhjendatud vajaduse korral väljastatakse raieluba,“ vastas linna maastikuarhitekt ja keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja Kristiina Kupper järelepärimisele.

Kõige silmatorkavam on tänavaäärsete puude väljalangemine. Maastikuarhitekt nendib, et tänavapuud on eriti ohustatud peamiselt kaevetööde (juurte läbilõikamine tehnovõrkude paigaldamisel ja uuendamisel), mehaaniliste vigastuste (otsasõidud) ning jämedate okste lõikamise vajaduse (tänavavalgustus, õhuliinid jm) tõttu.

Georg Otsa tänaval on puude väljalangemine eriti silmatorkav. (HEIKO KRUUSI)

Igasugune kaevetöö puu võra ulatuses kahjustab juurestikku ning puu kuivab või muutub linnaelanikele ohtlikuks. Tüvevigastustest ja oksalõikustest tekib puul tüvemädanik, mis väljendub näiteks tüveõõnsuste või võrasse kuivanud okste tekkes. Tüvemädaniku hävitustööd on mõnel puhul ka näha – siis paistab kännu keskel auk. Kõige selle tulemusena muutub puu ohtlikuks ja tuleb langetada. Enamik väljalangenud puid ongi maha võetud sanitaarraie korras ja asendusistutust sel puhul ei rakendata.

Asendusistutuse probleem

„Suurte puude vahele saaks uusi noori puid küll istutada, kuid nende võral puuduks vajalik valgus ning juurte kasvujõu võtaks ära vanade naaberpuude juurestik. Sel põhjusel näeb kängujäänud noori puid linnas kahjuks mitmel pool,“ märkis Kristiina Kupper. Ta lisas, et istutustöödega ei tõtata, sest puude istikud ja istutustöö on kallis ning soov on tagada puudele võimalikult head kasvutingimused linnakeskkonnas toimetulekuks.

Vahel võetakse ehitusvajadusest lähtudes maha ka terveid puid. Enne ja nüüd: Estonia puiestee ääres Tammsaare pargi taga on kõnnitee laienduse tõttu kadunud terve puuderida. (Margus Saks)
Enne ja nüüd: Estonia puiestee ääres Tammsaare pargi taga on kõnnitee laienduse tõttu kadunud terve puuderida. (HEIKO KRUUSI)
Tammsaare pargi teise serva on hulganisti noori puid istutatud. Kokku istutatakse sinna 77 läänepärna ehk bosketipuud, 11 ilupuud, 396 põõsast ja 2762 hekitaime. (HEIKO KRUUSI)

„Nii istutame uued puud vaid sellistesse kohtadesse, kus on piisav trassidest vaba kasvuruum ja saame välja vahetada olemasoleva saastunud pinnase. Sillutatud aladel kasutame nn tugipinnast, et puujuured saaksid ka sillutise all normaalselt areneda,“ ütles Kupper.

Arhitekt selgitas, et kui näiteks keset kõnniteed või liigeldavalt alalt on maha võetud mõni puu, siis känd freesitakse ja ala sillutatakse. Keskkonnaamet püüab jälgida, et sellele alale tehnovõrku vms ei projekteeritaks ega ehitataks ja tagada sel moel tulevikus uuele puule kasvukoht.

Puiesteede ehk alleede puhul on väljalangenud ja asendamata puud eriti silmatorkavad. „Allee uuendame siis, kui vähemalt kaks kolmandikku algsetest puudest on hävinud. Selliselt käitutakse ajalooliste alleedega kõikjal – vastavalt Firenze hartas sätestatule,“ ütles Kupper. „Teadus on arenenud ja leiutatud on uued võtted, kuidas parandada linnakeskkonnas kasvavate puude kasvutingimusi – nii on võimalik rajada puu võra alla sillutis ja tehnovõrgud juuri kahjustamata. Oleme juba aastaid neid lahendusi projektides kasutanud ja loodame, et üksikute alleepuude mahavõtmist jääb järjest vähemaks,“ märkis ta.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias