Nagu teiste moodsate sisseveetud pühadega, on isadepäevaga sama jama, et ega tegelikult tea, mis peaks sel päeval tegema.

No võileivatort ja külm õlu hommikul voodisse oleks ju kena. Aga tõenäoliselt juhtub seda väga väheste issidega. Palun, naised-lapsed-lähedased, mitte mingeid kreemikooke või muud magusat jama. Te ei taha seda ise ka.

Kunagi juhtus sihuke lugu, et Dan Põldroosil oli sünnipäev. Eelviimane, vist. Danil oli tekkinud sügav veendumus, et kolleeg, st mina – Idea reklaamibüroos me kopivritutajaid mõlemad teesklesime – teab söömaaegadest kas kõike või vähemalt väga palju. Eks siis lavavõlur, ekraaniguru, muidu igavesti armas tüüp minult küsima: mis teha, mida pakkuda. Siirdusime kahekesi objektile ehk selvekauplusse Stockmann ja mina soovitama: võta võileivatorti. Poogen, millega, peaasi, et on soolane, veel parem kui krehvtine ka. Küll sa näed, mees.

Dan ei uskunud, maja ju naisi ülekaalukalt täis, peab ikka torte ja kringleid vedama. Mina ütlesin, mis ma näitlejate vaimsetest võimetest arvan ja ähvardasin teda kolm päeva mitte aidata arvutit sisse lülitada. Nurises mees, aga kuulas. Salaja ostis mingi magusa kringli ka. Mõista-mõista, misasi lauale kuivama jäi – just nimelt. Naised virutasid krevetitorti või mis see oli, suhkrusai vaatas samal ajal nukralt pealt.

Või tellige poisile kasvõi pitsa või tehke vorstikesi või muidu midagi mehist. Ainult ärge laulge, laske põõnata, jätke rahule.

Jätke rahule.

Terveks päevaks.

Õnnetuseks näib isadepäevaga olevat nii, et sel päeval keeratakse mehepojale veel eriti vint peale. Täna on sinu päev, ole nüüd ükskord ideaalne isa. Vii prügi välja, tegele lastega, korja oma sokid laest ära, jaluta koera, ole kodus, räägi naisega, pane õlu käest, homme on tööpäev. Pidupäev või asi.

Pühapäev on niigi üks igavesti niru päev. Ideaalses maailmas oleks igal õhtul reede ja palgapäev , igal hommikul laupäev, raamatupidur öösel näpuka teinud, veel kord palka maksnud, juhhei. Kes vajaks enam paradiisi või arenenud sotsialismi.

Kunagi ammu targutati, et võiks ikka 8. märtsi, rahvusvahelist naisproletaarlase päeva, selline oli algne nimi, edaspidigi tähistada. Naistele vaba päev. Mehed tööl, alaealised huligaanid aedades-koolides, õrn lill saab olla rahus, teha, mis pähe tuleb. Poole päevani põõnata lõõsata, ohjeldamatult lobada, sõbrannadega trallata, aga mis mina ka naistest ja nende soovidest tean.

Ei tahakski mingit isadepäeva pühapäevalt ära nihutada, et issidele vaba päeva anda, las olla. Selle võib teha paremaks päevaks, kui praegu, kardetavasti, välja kukkuda võib. Palju pole vaja, nagu öeldud, jätke rahule.

See ei tähenda, et las vedeleb. Nagu öeldud, pühapäev on niru päev, ettevalmistus selleks kolm ja kolmteist korda kirutud esmaspäevaks. Kui tuleb jälle minna, sukelduda majanduskasvu saladuslikku ookeani oma panust andma.

Mispärast tundub pühapäev mõnelegi mehepojale päevana, kui võiks aegamisi ja raginaga oma päevinäinud kere liikuma saada. Midagi head ära teha. Olgu see või needsamad sokid, prügiämber, logisev kapiuks, ülespanemata riiul, laialipillutud raamatud, mistahes. Hea on minna järjekordsele nädalale vastu teadmisega, et midagi on ära tehtud.

Ja teeks, kui teaks, et saab teha iseenese tarkusega. Ilma et kogu ülejäänud perekond sebiks jalus. Ilma et antaks kogu aeg nõu või juhitaks tähelepanu, kuidas mehepoeg teeb kõike kiiresti, lohakalt ja valesti. Ning üleüldse, ärgu kolistagu oma haamrite ja puuridega, kui telepurgist tuleb, ää, miskit ülimat tähtsat.

Lastagu see üks päev rahus ära toimetada. Eesti issi on ikka veel üsna Tausendkünstler ehk oskab ootamatult palju asju. Haridusest ja CV-st sõltumatult. Filoloogil võib olla mootorsaag. Pankur niidab õhinaga muru. Poeet parandab pesumasinat. Seejuures täiesti vabatahtlikult, käsutamata, suisa hea meelega. Kui ei segata. Muidu tekib trots. Võib tekkida.

Jätke issile õhku. Üheks päevaks. Esmaspäeval laske vanas vaimus edasi, kuidas eesti mees on probleem.

2 kommentaari

M
Muix  /   21:28, 9. nov 2017
Kõik õige ju.
L
lippur  /   10:15, 11. nov 2017
12. november on ka lipupäev.
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
Lipu teemal veel.
http://ekspress.delfi.ee/arvamus/eesti-lipp-ei-ole-keelatud?id=27692323

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias