3
fotot
Märts Sults on saarestikuideega aktiivselt tegelenud juba üle kaheksa aasta. (HEIKO KRUUSI)

Paljassaare sadama kõrvale lahte neljasaarelise kompleksi rajamise kava on nii kaugel, et linnavalitsus võttis 18. oktoobri korraldusega vastu selle detailplaneeringu.

Ühele saarele plaanitakse püstitada kuni üheksakordne hoone, kus oleksid ka kasiinod, teisele 10 000 kohaga konverentsikeskus, kolmas oleks kõigile avatud puhke- ja tivolisaar, kus muu hulgas keerleks kuni 270 meetrit kõrge vaateratas, kust peaks hea ilmaga Helsingi ära paistma. Keskkonnakaitse nõudel rajatav neljas saar on reserveeritud lindudele, et nood oma tavapärasest toitumiskohast ilmajäänuna vaeslapse ossa ei jääks.

Märts Sults on saarestikuideega aktiivselt tegelenud juba üle kaheksa aasta. (HEIKO KRUUSI)

Saarestik on plaanitud Paljassaare sadama kõrvale kaldaäärsesse vette, kus lahe sügavus on maksimaalselt meeter. Üks kompleksi eesmärk on projekti seletuskirja järgi koondada kõik Tallinna kasiinod ühte paika, luues samas ka linnaelanike ja külaliste jaoks tervikliku puhkamise ja vaba aja veetmise piirkonna.

Aeg-ajalt avalikkuse teravat tähelepanu pälvivat projekti on enam kui kaheksa aastat vedanud praegune riigikogu liige, varem kunstigümnaasiumi direktorina tuntust kogunud Märt Sults, kellel on kogu projektist oma nägemus.

Raha koolidele

„Esimesed dokumendid saarestiku väljaehitamise kohta on juba aastaist 2002–2003 ja projekti õige nimi on Paljassaare kultuurilaiud, mitte kasiinosaar. Kasiinosaare ütlesin lolli peaga välja, kui ideed esimest korda Tallinna linnavolikogus tutvustasin. Nii see kinnistus, nagu oleks laulu sisse läinud. Rahvusvaheliselt asju ajades on projekti nimi Arctic Islands ehk Põhjala saared,“ räägib Sults, kui palume ideed lähemalt tutvustada.

Paljassaare kultuurilaiud on kokku neli saart, kuhu mahuvad kasiino, konverentsikeskus, puhketsoon ja eraldi saar lindudele. (HEIKO KRUUSI)

Põhjust huvi tunda on küll, sest nii lennukat projekti Tallinnas sageli ei kohta. Avalikkus on ideed pehmelt öeldes utoopiliseks ja ebavajalikuks pidanud.

Sults ise ütleb, et lugematute kooskõlastustega on ta juba kolmanda ringi läbinud. „Eriti vintskeks läks vastutöötamine siis, kui hakati mõistma, et Sults teebki plaani teoks,“ meenutab Sults möödunud kaheksat aastat odüsseiat.

Sults seletab energiliselt ja rohkesõnaliselt, et tegelikult algas kõik sellega, kui valitsus ja Tallinna linnavalitsus hariduse rahastamist aastaid tagasi suures mahus kärpisid: „Olin noor koolidirektor, vihastasin ja otsustasin, et tuleb leida lahendus. Samal ajal sigines linna igasugu kasiinosid ja muid ettevõtteid nagu seeni pärast vihma. Ma pakkusin, et paneme sellised kõik ühe saare peale kokku, kus neid oleks lihtne valvata, ja mis veel tähtsam – maksustada. Ja seal tegutseva äri käibest tuleks eraldada 40 protsenti riigi ja Tallinna koolihariduse edendamiseks. Et Eestist ei kujuneks hariduse alarahastamise tõttu harimata tööjõuga riik, mis teenindab Euroopa Liitu.”

Sults kinnitab, et projekti edu aluseks on peale äripoole ka saarestiku koht madalas meres ja kohe Paljassaare veepuhastusjaama läheduses. Muidu kasvaksid kulud, mis praegu on kogu projekti elluviimiseks 250 miljonit eurot, kümnekordseks, sellest saaks tõesti ulmeline, mitmemiljardiline ettevõtmine. Reovee küsimus on peamine põhjus, miks pole kasiinosaareks muudetud ei Aegnat ega Naissaart.

Saaretiku rajamine ja sinna ehitamine on lihtne, väidab Sults. Vesi on nii madal, et see on peaaegu nagu kuivale maale ehitamine. Kogu ehitus peaks kestma umbes kaks aastat. Kuna ehituslubadega läheb aega, oleks saarestik viimase kriipsuni valmis umbes nelja aasta pärast, rehkendab Sults.

„Eesmärk on luua mujalt tulnud külalistele selline keskkond, et neil puuduks vajadus kusagile mujale linna peale minna. Seal on ülim tase, mida üldse saab pakkuda,“ lubab Sults asuda rahvusvaheliselt konkureerima ülirikaste kasiinokülaliste pärast. „Meil Tallinnas õieti ju kasiinosid pole, rohkem mänguautomaatidega paigad, need pole mingid konkurendid,“ lisab ta.

Riia ja Helsingi

„Muide, Riiga plaanitakse Daugava suudmes olevale saarele minu eeskujul samuti sellist keskust, aga linnaosavalitsused ei ole jõudnud kokkuleppele, kes rikkaks saab, sest saar on jagatud kahe linnaosa vahel,“ kõneleb Sults Läänemere-äärsete linnade rebimisest turul. „Nüüd on soomlased minu plaani üks-ühele üle võtnud ja plaanivad midagi taolist ehitada Helsingi külje alla tulevase Tallinna-Helsingi tunneli väljumisotsa lähedusse,“ ütleb Sults, lisades, et kuigi soomlastel on kava kasiinosaareäri regioonis endale saada, on neil õnneks Tallinnast vähemalt neljaaastane mahajäämus.

Raha on ilmas palju

Kaheksa ja poole aasta jooksul saarte asja ajades on Sults veendunud, et projekt on rahaliselt täiesti teostatav. Kindluse äriplaani toimimisse annab Saksa firma ülipõhjalik turuuuring. Olud on aastatega veel paremaks läinud. „Investeeringu maht pole eriti suur: 250 miljonit eurot, mis on Euroopa mõistes pea olematu raha. Ma ei saa kõiki nüansse paljastada ega võtit enda käest ära anda, seepärast paljud projekti ei usugi. Aga kui kolmas saar on maha müüdud, on võlad kaetud ja edasi tuleb ainult kasum,“ kinnitab Sults.

Saarestiku hoonestuse kavandamiseks tahetakse kaasata Soome arhitektuuribürood Sigge, kes on kujundanud näiteks Dubai saarteprojekte. (HEIKO KRUUSI)

Ta lisab, et saared hakkavad teenima riigile maksuraha hetkest, kui sõlmitakse investeerimisleping ja esimene töötaja hakkab palka saama: „See on nagu Nokia. Saarestiku rajamine ja toimimine loob juurde 3000 kuni 3500 uut töökohta, algul ehitajatele, hiljem teenindajatele. Projekt tervikuna annab poolsaare arengule kujuteldamatu hoo. Ma tean tervet hulka projekte, mis ainult ootavad, et meie kiiluvees tegutsema hakata.”

Ja vastus viimasele küsimusele: ”Miks ma seda teen? Ma olen tähemärgilt jäär, ma muudmoodi ei oska, kui pean tegutsema, asjad lõpule viima, kuni keegi pole suutnud välja mõelda midagi paremat.”

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias