3
fotot
Elektriteatri töötajad Kadri Lind ja Mihkel Salk tutvustamas ülikooli kiriku avarat saali (Aldo Luud)

Kevadel Tartu Uue Teatri majast lahkunud väärtfilme näitav Tartu Elektriteater on oma uueks, tõsi küll ajutiseks, koduks leidnud Tartu ülikooli kiriku hoone.

Kohe ülikooli peahoone taga asuv hoone on seisnud pikka aega suuremalt jaolt kasutuseta. Aeg-ajalt on selles küll mängitud teatrietendusi ja korraldatud kunstinäitusi, kuid kuna ruum seisis tühjana, otsustasid Tartu Elektriteatri eestvedajad uurida, millised on võimalused seal filme näidata.

Tartu Elektriteatri juht Andres Kauts räägib, et ülikooliga saadi ruumide kasutamises kokkuleppele ja nii saavad kinosõbrad mõnda aega väärtfilme näha väga erilises keskkonnas. „Kiriku saal on suur ja lai. Kino jaoks on see küll madala laega, natuke üle viie meetri, kuid nii on tekkinud hoopis uus efekt: maast laeni ekraan on kaheksa meetrit lai ja viis meetrit kõrge ning visuaalselt muljetavaldav,“ tutvustab Kauts.

„Saalis on piisavalt ruumi ja õhku. Osad toolid on ka liigutatavad ehk filmisõbrad saavad ise oma istumist sättida. Kõigil on ekraanile hea ja selge vaade,“ on filmientusiast uue saaliga rahul. Kas koha omapära mõjutab ka filmivalikut? Nii see on, leiab Elektriteatri juht. „Meie jaoks on tähtis, et keskkond inspireeriks. Tahame ära näidata kõik olulised filmid, aga mõni sobib praegusesse saali eriliselt hästi. Näiteks „Blade Runner 2049“,“ on Kauts veendunud, et vana ja erilise arhitektuuriga saalis on seda filmi eriti hea vaadata.

Ülikooli kiriku saal on justkui loodud filmide vaatamiseks (Aldo Luud)

„Ülikooli kirikus on punased vaibad, avarus, valged seinad ja natuke kaarjad laed. „Blade Runneriski“ on tuntav vana maailma tuhmuv sära. Selles filmis on suured, tühjaks jäänud majad. Kirikus tekib sama tunne: siin on kunagi olnud kirik, suur ja väärikas ruum. Kui „Blade Runneri“ filmis oleks kino, siis võiks see olla täpselt siin,“ mõtiskleb kinojuht.

Kauts on nõus, et ideaalis võiks Tartu ülikooli kiriku ruum sobida Elektriteatri koduks kõige paremini. Ka kino külastajatelt on tulnud positiivne tagasiside. Võrreldes Tartu Uue Teatri majas tegutsemisega on suur edasiminek seegi, et nüüd saab kino vaadata seitsmel päeval nädalas. Filmisõpradel on suurem valikuvabadus, sest filmivalik on tänu sellele laiem.

Mõistagi on ülikooli ruumides tegutsemine Tartu Elektriteatri jaoks siiski ajutine lahendus. Andres Kautsi sõnul jätkuvad samal ajal ikkagi majaotsingud. „Meie eesmärk on mitme saaliga oma kodu, kus saaks iga päev näidata väärtfilme. Praegu käime iga nädal mõnda objekti vaatamas,“ tutvustab Kauts majaotsingute seisu ja lisab, et positiivse stsenaariumi korral võiks Tartu Elektriteater oma kodu saada tuleva aasta keskpaigaks. Praegu on mõned variandid olemas, kuid kino eestvedajate sõnul on siiski raske ennustada, kas need teostuvad.

Pühapäeval ja teisipäeval kolib Tartu Elektriteater korraks Eesti Rahva Muuseumi, kus filmisõpradel on võimalik kohtuda filmitegijatega. Pühapäeval kell 19 näeb Hurda saalis Zaza Urushadze uut filmi „Pihtimus“ ning külas on ka režissöör ise. Teisipäeval kell 19 on külas Sulev Keedus ja näeb tema uut filmi „Sõda“. Seansid toimuvad ERM-is seetõttu, et koht sai kokkulepitud siis, kui Elektriteater polnud veel ülikooli kirikusse kolinud.

Andres Kautsile meeldib mõelda, et Elektriteatri igapäevategevus on juba iseenesest kinosündmus. Mõistagi on kohtumised filmitegijatega erilised hetked. „Elektriteatri algusest peale on meie eripära see, et eesti filmide linastused toimuvad koos filmitegijatega. Need vestlused on väga harivad. See on nii meile endile kui ka publikule justkui filmikool. Filmisõbrad on rääkinud, et nad õpivad tänu nendele kohtumistele filme teistmoodi vaatama,“ väärtustab Kauts tehtut.

Veel enne, kui Elektriteater PÖFF-i ajaks Athena keskusesse kolib, näidatakse 8. ja 9. novembril ülikooli kirikus Euroopa filmipäevade (LUX Film Days) raames tasuta filme, mis kandideerivad Euroopa parlamendi loodud filmiauhindadele. Iga näidatava filmi järel toimub interneti vahendusel üle Euroopa režissööridega küsimuste ja vastuste voor. Kui PÖFF läbi saab, on Elektriteater taas tagasi ülikooli kirikus.

---------------------------------

Üks küsimus

Praegu tegutseb Tartu ülikooli kirikus ajutiselt Tartu Elektriteater, aga mis on ülikoolil plaanis sinna tulevikus teha?

Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel: „Hoone alumistel korrustel paikneb ülikooli arhiiv, seega on see osa majast kasutuses. Ülemise korruse saalile ei ole ülikooli põhitegevusega haakuvat funktsiooni veel leitud. Ruum vajab investeeringut, edasi saab mõelda siis, kui ruumi kasutamise kindel eesmärk on paigas.“

--------------------------------

Näide historistlikust kirikuarhitektuurist

*Tartu ülikooli kirik on näide historitsistliku kirikuarhitektuuri varakristlikust suunast.

Ajaloolises ja arhitektuurilise väärtusega Tartu ülikooli kirikus saab praegu tänu Tartu Elektriteatrile näha väärtfilme (Aldo Luud)

*Kirik ehitati 1852 ülikooli kirikuna (arhitekt Karl Rathhaus) olemasoleva peahoone taha. Sobitumaks tagasihoidlikult ansamblisse, on kirik tornita. Eksterjööri mahuliselt liigenduselt varakristlikku basilikaalset arhitektuuri järeleaimav hoone on historitsismile omaselt detailirohke: nurgaliseenid, korrustevaheline simss, portaali kohal kolmnurkviil, katusealune kaarfriis, kaartes paiknevad rosetid, avatäidete krohvraamistused.

*Hoone siseruum oli ristkülikukujuline ümara apsiidiga saalkirik, mille külgedel jooksid Kórinthose sammastega väärid. Saalil oli peegelvõlvlagi. Apsiidis olid altariseina asemel Nürnbergist tellitud apostlitega vitraažid.

*1956. ehitati ümber neljakorruseliseks betoonvahelagedega raamatukoguhooneks (arhitekt Henn Kuvasto). Kuigi raamatukogu hoones enam ei ole, on vahelaed säilinud. Eksterjööri restaureerimine toimus aastatel 2006–2007.

Allikas: kultuurimälestiste riiklik register

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias