7
fotot
Ikoonimuuseum on meistrite hoovi tagumises sopis, selle diagonaaltriibulise ukse taga. (HEIKO KRUUSI)

Tallinnas on muuseum, millest paljud ei tea. See on ikoonimuuseum.

Turistiderohkes vanalinnas on Raekoja platsist kiviviske kaugusel Vene 6 meistrite hoov, kus kõiksugu töötubasid, müügikohti ja näituseruume. Hoovi kõige kaugemas sopis on muuseum, mille olemasolust pole enamik meist kuulnudki. See on ikoonimuuseum, nagu ka kirjas sildil mitme poolega suure ja värvirõõmsa ukse kohal. Muuseum, mis tänavale ei paista, on keskaegses kodanikumajas juba üle poolteise aasta, selgub, kui kolleegi soovitusel asja lähemalt uurima asun.

Ikoonimuuseum on meistrite hoovi tagumises sopis, selle diagonaaltriibulise ukse taga. (HEIKO KRUUSI)

„Selle aja jooksul on siin avaliku reklaami olematusest hoolimata jõudnud käia juba tuhanded kaaslinlased, paljud neist mitugi korda. Turiste meile eriti ei satu, 80 protsenti külalistest on eestlased,“ räägib ikoonimuusemi tegevjuhtTiina Jurjeva, kui muuseumiga lähemalt tutvuma läheme. „Sealjuures pääseb sisse vaid eelregistreeritud ekskursioonidega. Meil on nii väikese eelarvega muuseum ja me ei saa tegutseda tavalise muuseumi moel ja hoida uksed kõigile kogu aeg valla,“ osutab ta. Sisenemisel tundub muuseumimaja väike, aga lähemal tutvumisel selgub, et väljapanekutega täidetud ruumi on viie korruse jagu.

Valik samovaride väljapanekust, kesel Paks Mamsel. (HEIKO KRUUSI)

Alustame esimesest, kus näituse moodustavad hoopiski teemasinad ehk samovarid. „Neid on muuseumis koguni 150, välja on pandud 50 ringis,“ tutvustab vaskseid ja niklist kiiskavaid mudeleid muuseumi kuraator Yury Manuylov. Pilk tabab samovaride seas ka paar söesoojendusega tuttavlikku kohvikannu, tee tegemise riistad on uhkemalt esindatud. On mudel, mil nimeks Ämblik, teisel Karikas, kolmandal Paks Mamsel... Neid peab ise nägema, kirjeldades ei saa seda 19.–20. sajandi tarbeeseme liigilist mitmekesisust eriti edasi anda. Väljapanekuruumi nimetakse teetoaks, siin saab pidada teega ja teeta loenguid, samuti muid koosviibimisi, räägib Jurjeva. Aknast paistab tilluke, maja juurde kuuluv paemüüriga õu.

Hingestatud maailm

Aga edasi: teisest korrusest algab ikoonide väljapanek, mis avaldab rohkem muljet, kui oskaks vanade pühapiltide näitusest oodata. Kohe on selge, et tegelikult ei tea keskmine inimene, isegi kirikuskäija, sellest rikkaliku ajalooga ja mitmekesisest valdkonnast suurt midagi. Põhjalike ekskursioonide käigus tutvustatakse külastajaile ikoonidega seotut kitsamate teemade kaupa, üldise ülevaate saamiseks kulub ekskursioonijuhi asjalike seletuste saatel tund-poolteist kindlasti. Ekskursioonijuhid on kas ikoonimuuseumi hing Manuylov või eesti keeles muuseumi tutvustav Orest Kormašov – kunstnik, õppejõud ja ikooniloolane, kes ka ise ikoone restaureerib. Ekskursioonidel saab tutvuda ikoonide maalimisega ja teemadega, mida neil kujutatakse.

Muuseumis on väljas umbes 300 ikooni ja hulk laulu- ja palveraamatuid. (HEIKO KRUUSI)
Kuraator Yury Manuylov oskab detailselt kõnelda nii sellest Raja külas 1900. aastal valminud Kristus Pantokraatori ikoonist kui ka Gavriil Frolovi koolkonnast laiemalt. (HEIKO KRUUSI)

Terve korrus on reserveeritud vanausuliste ikoonidele, sealhulgas üks sein maailmas ainulaadsele ja suurimale Peipsiveere vanausuliste ikoonide näitusele. Ilmneb, et peamiselt Raja külas tegutsenud ikoonimaalija Gavriil Frolov (1857 –1930) lõi ikoonimaalimises lausa omaette koolkonna, mis on nii Venemaal kui ka üle maailma omandamas üha suuremat kuulsust. „Stiililt ja hingelt 17. sajandi ikoonimaali meenutavas laadis maalinud Frolovi teostele lisaks on samas väljas tema õpilaste Mark Solntsevi ja Filipp Mõznikovi tööd, kokku enam kui 30 ainulaadset ikooni,“ räägib Manuylov, kes selgitab ja tutvustab väljapanekut niisuguse asjatundmise ja põhjalikkusega, mida tavaelus kohtab harva. Yury Manuylov on kirjutanud ka suure ja kaaluka monograafia „Peispiveere vanausuliste ikoonikunst“.

Suur kogu

Muuseumis on väljas üle 300 ikooni muuseumi ligi 470-ikoonilisest kollektsioonist, peale selle esimesel korrusel 50 samovari 150-st ning viiendal raamatukogus enam kui 1200 teemakohast raamatut ja kataloogi. Nii võib mõista, et kirjutame siin vaid esmastest muljetest.

Paljudel ikoonidel on kaunistuseks metallist või ka näiteks pärlitest ikoonikate. (HEIKO KRUUSI)
Ikoon täies hiilguses, koos selle kaitseks mõeldud kaitsekarbi kiotiga. (HEIKO KRUUSI)
Ikoon, millest peaks abi olema mõistuse kasvatamisel. (HEIKO KRUUSI)

Ikoone on väljas mitmesuguses laadis, alates 15. sajandist kuni 20. sajandi 30-ndateni. Osa on pärit tsaariperekonna valdusest, paljud tuntud kloostritest ja kuulsate meistrite pintslitööna. Omaette sein on tervist parandavaks peetavatest ikoonidest, millest jättis kõige tugevama mulje pühapilt, mille juures olla kombeks paluda endale rohkem mõistust. Peale selle on väljas hulk laulu- ja palveraamatuid, paljud neist traditsiooni järgi käsitsi kirjutatud ja illustreeritud. Ja veel hulk pilte ja esemeid, mis teemaga seotud.

Asjatundjad on eristanud ikoonide puhul 24 funktsiooni, millest kõige esimene on palvetamisotstarve ja kõige noorem on esteetiline väärtus, räägib Manuylov, kui annab ülevaate ikooninäituste tekke algusest vaid sajandijagu tagasi.

Ikoonimuuseumi sünnist

Kogu muuseum ja selles olevad kollektsioonid on eraomandus, selle eestlasest kogujale kuuluva kollektsiooni algus ulatub kümne aasta tagusesse aega. Muuseumi loomise idee sündis 2011. aastal, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn ja omanik eksponeeris oma toonast ikoonikogu esimest korda laiemale publikule. Siis ta otsustaski, et see peaks olema avalikkusele rohkem kättesaadav.

Pärast ettevalmistustöid avati 2016. aasta jaanuaris viiekordses kunagi rikkale kaupmehele kuulunud hoones ikoonimuuseum, mis täidab kõik kolm muuseumidele esitatavat nõuet: on oma kogud, teaduslik uurimistöö ja avatus publikule.

Ekskursioonidele saab registreerida aadressil info@ikoonimuuseum.ee või telefonil 641 0057. Sobiva ekskursiooni saab valida Ikoonimuuseumi Facebooki lehel ja veebilehel ikoonimuuseum.ee.

 

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias