4
fotot
Hõimupäevade suured staarid on eestlanna Mari Kalkun ja saam Ailu Valle. (Fenno-Ugria)

Oktoobri kolmas nädalal on aeg, mil igal aastal tähistatakse soome-ugri rahvaste koostööle pühendatud hõimupäevi.

Kaunis tava tähistada oktoobrikuu kolmandal laupäeval hõimupäeva sai alguse 1931. aastal, et suurendada soome-ugri rahvaste omavahelist läbikäimist. Eesti, Soome ja Ungari kontaktid oli tihenema hakanud pärast Esimest maailmasõda. Aeg oli selline: soome sugu rahvaste riigid olid äsja iseseisvunud, mõttekaalsasi otsiti just sugulasrahvaste seast. Toonastes poliitilistes oludes ei ulatanud hõimukoostöö aga eriti üle idapiiri Venemaale.

Sõda ja Nõukogude Vene okupatsioon katkestasid selle ilusa ja meie endigi mitu identiteedilegi olulise tava ligi pooleks sajandiks. Hõimupäevade traditsioon taaselustati 1988. aastal. 2011. aastast on hõimupäevade tähtsust ja tähendust rõhutatud sedavõrd, et riigikogu otsustas hõimupäeva tähistada oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.

1991. aastast on MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldanud oktoobrikuus mitu nädalat kestvaid hõimupäevi, kus laiemal üldsusel on võimalus soome-ugri rahvaste kultuurist osa saada.

Jaak Prozes ja Kadi Raudalainen hoolitsevad, et sidemed hõimurahvastega püsiksid tihedad ja tugevad. Taustal fotod soome-ugri maastikest. (HEIKO KRUUSI)

Kui algusaegadel oli hõimupäevade eesmärk korraldada ja elavdada kultuuri- ja hariduskoostööd Eesti, Soome ja Ungari vahel, siis viimastel aastatel on enim keskendutud Venemaal elavate soome-ugri väikerahvaste tutvustamisele ja moraalsele toetamisele.

Riiklik pidupäev

„Hõimupäev on meil Eestis 2011. aastast üleriigiline tähtpäev, mida tähistatakse nii koolides, raamatukogudes, kultuurimajades kui ka külaseltsides. Selle eesmärk on meie sugulasrahvaste vastu laiema huvi äratamine, see, et kiirelt globaliseeruvas maailmas ei hääbuks meie sugulaskeeled ning kombed ja kultuuripärand. Olukord pole kiita – soome-ugri keelte kõnelejate arv idapoolsetes piirkondades väheneb ja ka nende rahvuslik enesehinnang madal olema,“ märgib Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.

Et kombed ei kaoks

Ta lisab, et püüeldakse selle poole, et kõik väärtustaksid oma kultuuri, oma päritolu, aga mis veel tähtsam – püüdleksid selle poole, et kultuur oleks elujõuline ka tänapäevases maailmas.

Karjalast on oma kunsti tulnud näitama ühendus Kataja. (Fenno-Ugria)
Uute tuulte kandja maailmamuusika võtmnes esitatavas etnomuusikas on maride ansambel Kuat. (Fenno-Ugria)

„Edu on siiski märgata. Näiteks sel aastal tuleb külla mari ansambel, kes mängib traditsioonilist mari muusikat, kuid on kaasa võtnud tavatud pillid: kontrabassi ja elektrikitarri. Oluline on see, et sa suudaksid oma kultuuri tõlgendada ja esitleda, kõnetaks nii neid inimesi, kes elavad külaühiskonnas, kui ka noori, kes on linnadessekolinud ning sisendada usku, et see on ainulaadne ja väärtuslik,“ ütleb Raudalainen.

Ta toob julgustavaid näiteid asjade edenemisest: „Saab rääkida maride hoogsatest, noorte seas väga populaarsetest etnodiskodest, mida korraldatakse just linnakeskkonnas ja kus mängitakse ainult mari muusikat. Udmurtidel jälle on mitmed disainibrändid, mis toovad traditsioonilise rõivastuse praktilise ja efektsena linnakeskkonda. Seega häid näiteid on, kuid samas on ka oht, et kultuuripärandit kasutatakse vaid vormiliselt, ilma selle sisusse ja tähendusse süüvimata.. Nendest teemadest räägime hõimupäevade konverentsil reedel, 20 oktoobril.“

Nii rõõmsat kui kurba

Üldiselt on kogu maailmas vastukaaluks tugevale ja tempokale üleilmastumisele tärganud etnilise omapära väärtustamine ja rõhutamine. Osaliselt on sellest haaratud ka meie idapoolsed hõimlased, selgitab Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, kes on nende rahvaste elu-olu ja enda eest seismise katsetega hästi kursis.

„Soome-ugri hõimuliikumise juures on nii rõõmsat kui kurba: ühest küljest näeme keelekõnelejate arvu kahanemist ja soome-ugri rahvaste rahvusliku tervise jätkuvat halvenemist, kuid teisest küljest – kadunud ei ole soome-ugri rahvaste soov teha eestlaste, soomlaste, ungarlastega koostööd. Nad peavad seda väga tähtsaks. Ja kui toimuvad kokkusaamised, siis on need ülimalt soojad. Teadmine, et oleme hõimurahvad, on üllatavalt sügavalt juurdunud ka kõige väiksemates külades. Eestlastesse suhtutakse absoluutselt teistmoodi kui teistesse rahvastesse.“

Prozes kirjeldab, kuidas kaugelt tulnud eestlasi võetakse vastu kui kaugeid sugulasi. „Väga levinud on veendumus, et eestlaste kodumaa on kusagil seal kaugel, nende juures. Mari- ja Udmurdimaal käies kuuleme tihti: tulite oma kodumaale käima. Varasemad teooriad on tõepoolest paigutanud meie algkodumaa sinna Volga-Kaama jõgikonda.“

Eestlaste roll on neile muidugi oluline, rõhutab Prozes: „Meie ja soomlased oleme Venemaal hõimukaaslastele ainsaks aknaks Euroopasse, nende kollektiivid ei pääse Hollandisse, Saksamaale, Prantsusmaale, Moskva seda ei toeta.“ Ta lisab, et teatavatel ringkondadel Moskvas pole puudus paranoilistest vandenõuteooriatest: „Et soome-ugri rahvad plaanivad iseseisvuda, lahku lüüa ja mida kõike veel. Aga soome-ugri koostöö on eelkõige ikka kultuurikoostöö.“

Tuleb heameelega lisada, et ka haridusalane koostöö: Eesti riik toetab kaugete hõimurahvaste magistrite ja doktorandide siin õppimist, enesetäiendamist. „Nii on väiksem võimalus, et haritlased oma rahvale suures linnas muukeelses keskkonnas, olgu Moskvas, Peterburis, Kaasanis, kaotsi läheksid, sinna jääksid,“ märgib Prozes.

Lõpetuseks kinnitab hõimuasju detailselt tundev Jaak Prozes: „Meie väikesele riigile on oluline, et meist mõeldakse positiivselt ka ida pool, see on mingil määral isegi julgeolekuküsimus. Samas: soome-ugri hõimlased on osa meie rahvuslikust identiteedist, kui neil läheb halvasti, siis võib öelda, et ka meil pole hästi. See on asi, mille peale me iga päev mõtle, aga mis vahel meenub. Olgu selleks siis kasvõi hõimupäevad.“

----------------------------------------------------------------

Hõimupäevad 2017

Hõimupäevade suured staarid on eestlanna Mari Kalkun ja saam Ailu Valle. (Fenno-Ugria)

Hõimupäevade konverents „Linnaruum – oht ja väljakutse identiteedile“ toimub 20. oktoobril kell 12 Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Laval ja keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas, kuhu pärimussidusast külamaailmast suundub elama üha rohkem ja rohkem inimesi.

Reede päeval kell 16 on Tartus Genialistide klubis Soome 1952. aasta legendaarse mängufilmi „Valge põhjapõder“ linastus.

Võrukeelset folklauljat Mari Kalkunit ja saami räpparit Ailu Vallet saab Tartus kuulata reedel, 20. oktoobril kell 20 Genialistide klubis. Sama kontserdi teine põhiesineja mari folkansambel Kuat esitab maride iidseid laule-pillilugusid maailmamuusika võtmes.

Laupäeval, 21. oktoobril kella 15–21 Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Vabal Laval algab Veljo Tormisele pühendatud koorikontsert. Jätkavad folklooriansamblid Komimaalt, Marimaalt, Udmurtiast, Ungarist ja Karjalast ning põhjarahvaste hantide ja sölkuppide esindajad. Õhtu lõpetavad võrukeelne folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle.

Pühapäeval, 22. oktoobril kella 13−17 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis perekontsert, kus esinevad külalisansamblid, aga ka Eesti soome-ugri kogukondade ansamblid. Kontserdile järgneb filmiprogramm.

Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen peab loengud 25. oktoobril Tallinnas kirjanduslikul kolmapäeval ja 26. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis, kus ta kõneleb ta runolaulust kui iidsest lauluvormist ja runolaulude tõlgendustest.

Vaata ka fennougria.ee.

3 kommentaari

I
indiaanlane  /   13:21, 21. okt 2017
L
lippur  /   13:25, 21. okt 2017
21. oktoober kui lipupäev
Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ei pea lippu ilmtingimata päikesetõusul heiskama, vaid võivad seda teha ka ajaliselt esimesel võimalusel. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
Lisaks:
http://ekspress.delfi.ee/arvamus/eesti-lipp-ei-ole-keelatud?id=27692323
I
inimkonnale  /   03:22, 24. okt 2017
http://www.piibel.net/#q=1Ms%2010
Esimene Moosese raamat 10:Noa järeltulijad
1 Ja need on Noa poegade Seemi, Haami ja Jaafeti järeltulijad;
pärast veeuputust sündisid neile pojad.
2 Jaafeti pojad olid Gomer, Maagoog, Maadai, Jaavan, Tubal, Mesek
ja Tiiras.
3 Ja Gomeri pojad olid Askenas, Riifat ja Toogarma.
4 Ja Jaavani pojad olid Eliisa ja Tarsis, kittid ja rodanlased;
5 neist eraldusid saarte rahvad. Need olid Jaafeti järeltulijad nende
maade järgi, igaühel oma keel, nende suguvõsade kaupa, vastavalt
neile rahvastele.
6 Ja Haami pojad olid Kuus, Mitsraim, Puut ja Kaanan.
7 Ja Kuusi pojad olid Seba, Havila, Sabta, Raema ja Sabteka; ja
Raema pojad olid Seeba ja Dedan.
8 Ja Kuusile sündis Nimrod, kes oli esimene vägev mees maa peal.
9 Tema oli vägev kütt Issanda ees, seepärast öeldakse: „Vägev kütt
Issanda ees nagu Nimrod.”
10 Ja tema kuningriigi alguseks olid Paabel, Erek, Akad ja Kalne
Sinearimaal.
11 Sellelt maalt läks ta Assurisse ja ehitas Niineve,
Rehobot-Iiri ja Kelahi,
12 ja Reseni Niineve ja Kelahi vahele - see on see suur linn.
13 Ja Mitsraimile sündisid luudlased, anamlased, lehablased,
naftuhlased,
14 patruuslased ja kasluhlased, kellest vilistid on lähtunud,
ja kaftoorlased.
15 Ja Kaananile sündisid Siidon, tema esmasündinu, ja Heet,
16 jebuuslased, emorlased, girgaaslased,
17 hiivlased, arklased, siinlased,
18 arvadlased, semarlased ja hamatlased; hiljem harunesid
kaananlaste suguvõsad.
19 Ja kaananlaste maa-ala oli Siidonist Gerari suunas Assani,
Soodoma, Gomorra, Adma ja Seboimi suunas Lesani.
20 Need olid Haami järeltulijad nende suguvõsade, keelte, maade ja
rahvaste järgi.
21 Ja Seemile sündisid ka pojad; tema oli kõigi Eeberi poegade esiisa,
Jaafeti vanem vend.
22 Seemi pojad olid Eelam, Assur, Arpaksad, Luud ja Aram.
23 Ja Arami pojad olid Uuts, Huul, Geter ja Maas.
24 Ja Arpaksadile sündis Selah, Selahile sündis Eeber.
25 Ja Eeberile sündis kaks poega: ühe nimi oli Peleg, sest tema
päevil jagunes maa; ja tema venna nimi oli Joktan.
26 Ja Joktanile sündisid Almodad, Selef, Hasarmavet, Jerah,
27 Hadoram, Uusal, Dikla,
28 Oobal, Abimael, Seeba,
29 Oofir, Havila ja Joobab; need kõik olid Joktani pojad.
30 Nende elukohad olid Meesast Sefaara suunas idapoolses mäestikus.
31 Need olid Seemi järeltulijad nende suguvõsade, keelte, maade ja
rahvaste järgi.
32 Need olid Noa poegade suguvõsad nende põlvnemiste ja rahvaste järgi;
neist harunesid rahvad maa peal pärast veeuputust.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias