Kriisiolukorraks tasub koju varuda konserve jm kaua säilivat söögikraami ning peale selle peaksid käepärast olema tikud, priimus, taskulamp, patareidega töötav raadio jt hädaolukorras toimetulekuks vajalikud vahendid. (Alar Truu)

Riigikantselei juures on ligi kaks aastat tegutsenud elanikkonnakaitse rakkerühm, mille ülesanne on koostada kaitsekontseptsioon, mis annaks eriolukordadeks elanikele käitumisjuhiseid.

Rakkerühma töö eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust õigest käitumisest kriisides, kus ei ole võimalik oluliselt sekkuda sündmuse põhjustesse ja ennetamisse. Samas võimaldab õige käitumine tagajärgi leevendada ning inimeste iseseisva hakkamasaamise  võimet parandada. Linnalehe küsimustele vastas riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos.

Kui hästi on Eesti inimesed kriisiolukordadeks valmis?
„Päästeameti värskelt valminud uuring näitas, et elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek iseseisvaks toimetulekuks hädaolukordades on väike. Selles ei ole midagi väga üllatavat, sest elanike õpetamisel ei ole igapäevase ohutuse kõrval pööratud piisavalt tähelepanu suuremates kriisiolukordades käitumisele. Siiski on paljude inimeste kogemused näiteks erakordsete ilmastikuolude ja pikemate elektrikatkestustega korral pannud neid paremini ootamatusteks valmistuma ning koju esmavajalikke vahendeid soetama.“

Milliste meetmetega on kavas inimeste teadlikkust suurendada?
„Paljud asutused on hakanud järjest aktiivsemalt selles vallas avalikkuse teavitamisel ja koolitamisel tegutsema. Aasta lõpuks saame valmis ja teeme kättesaadavaks ühtsed juhiseid, millest inimesed saavad nõuandeid, kuidas suurendada enda ja oma pereliikmete valmisolekut kriisiolukordadeks. Samuti on neis juhised, kuidas ootamatult ohtu sattudes käituda.“

Mida peaks iga inimene juba praegu kriisiolukorras toimetuleku kohta teadma ja mida tegema?
„Ennast ja oma lähedasi saab kriiside eest kõige paremini kaitsta siis, kui kodus on olemas kõik vajalik, et pere saaks ühe nädala iseseisvalt hakkama: vesi, toit, esmaabivahendid, ravimid, hügieenivahendid, patareitoitel raadio ja taskulamp, tikud ja küünlad ning sularaha.“

Milliste kriisiolukordade realiseerumist kõige tõenäolisemaks peetakse? Kas on olemas riskianalüüs?
„Praegu on riskianalüüside koostamine käimas ning uue metoodika alusel hinnatakse, millised sündmused võivad Eestis areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Lõplikud riskianalüüsid valmivad 1. jaanuariks 2018. Sõltumata kriiside tõenäosusest, on oluline olla oma teadmiste ja oskustega valmis toime tulema igas olukorras. Praegu on kõige õigem aeg valmistuda võimalike sügistormide ja talvekülmadega kaasnevateks ohtudeks, mis võivad muuhulgas tuua kaasa elektrikatkestusi, muuta teid läbimatuks ja põhjustada küttehäireid.“

---

Soovituslik hädaolukorra varu kodus

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda:

Joogivett (3 liitrit ööpäevas inimese kohta)

konserve

pakisuppe, püreepulbreid või helbed, mida on kerge valmistada

valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljarooga lihaga, mida saab süüa kuumutatuna või kuumutamata

teraviljatooteid (kuivikleiba, soolase või neutraalse maitsega küpsiseid)

süsivesikuterikkaid magusaid küpsiseid, karamelle, konserveeritud või kuivatatud puuvilju, halvaad, kondenspiima

Väikelaste toiduks on soovitav varuda:

rinnapiimaasendaja pulbrit (jätkupiimapulbrit), mis katab vähemalt 6 kuu vanuse imiku päevase piimavajaduse (1 liiter ööpäevas)

teraviljatooteid, mida on kerge valmistada

püreepulbreid või helbeid, mida on kerge valmistada

valmis rooga väikelastele lihaga, mida saab süüa kuumutatuna või kuumutamata

neutraalse maitsega küpsiseid

süsivesikuterikkaid magusaid küpsiseid, kondenspiima või marmelaadi, mis ei sisalda säilitusaineid jt väikelastele sobimatuid lisaaineid

vajalikus koguses vett

Lisaks peaks kodus olema

priimus, et vajaduse korral valmistada toitu elektri ja küttekoldeta

taskulamp ja varupatareid

esmaabitarbed ja olulised ravimid

patareide või aku pealt töötav raadio

akupank mobiilsete seadmete laadimiseks

küünlad ja tikud

niisked hügieenilapid

sularaha

Allikad: maaeluministeerium, päästeamet

16 kommentaari

I
iga  /   17:45, 5. okt 2017
päev on kriis, ei jaksa varuda.
I
imelik  /   17:48, 5. okt 2017
ja siis hädaldatakse, et palju toitu läheb raisku
E
ei ole tõsiselt võetav (näiteks vesi)  /   17:55, 5. okt 2017
4 liikmeline pere * 3l * 7 päeva = ~ 10 ämbrit vett (esikus reas).
Ja seda peaks 1x nädalas kindlasti vahetama st 0,5 m3/ kuus
.
...  /   18:15, 5. okt 2017
sõda tulekul?
T
Thor  /   18:27, 5. okt 2017
Söda on muidugi halvim asi, mis juhtuda saab ja siis ei aita nädala varust. Tegelikult ka mitte kuu varust. Aga näiteks jäävihm, mis hävitaks kõrgepinge ülekandeliinid, jätaks eesti ilma elektrita kuudeks. Ja siis ei saaks kütust, ei töötaks kaubandus, põllumajandus, katlamajad, veevärk, söögikohad jne. Abi tuleks kindlasti euroopa liidult, kuid see ei juhtu ühe-kahe päevaga. 70-ndate lõpus kanadas võttis elektri taastamine pärast jäävihma üle kolme kuu. Seal tulid appi ka USA armee supiköögid.
U
ussr  /   18:34, 5. okt 2017
Saatke NATO Eestist minema, siis ei pea kogu aeg kriisiks valmistuma. Loodus on meil ikka selline nagu on aastakümneid olnud, selles osas muutusi ei ole. Kõige suurem kriis tekkib sõja puhkedes.
  /   18:39, 5. okt 2017
Milleks raha?
V
VASTU TALVELE  /   18:52, 5. okt 2017
Pmt alati hilissügisel varun talveks kuivained, konservid, õli, suhkru, soola. kohvi jms. Küttepuud on olemas, gaasiballoon täis, petrooleumilambid ja lambiõli ka olemas. Ahjaa, kartul ka keldris.
Kevadeni tuleks kasinalt igal juhul välja.
See loob mingi kentsaka kindlustunde ja teadmise, et saab hakkama, tulgu siis elektrikatkestus või mis tahes.
Nii olen toiminud kolm aastat ja miskipärast on selline varu ka alus säästmisele, sest poes käib talvel ehk kuus kaks korda.
Q
Q  /   18:58, 5. okt 2017
Järjekordne püüe rahvast sõjaga hirmutada?
P
peamine probleem on hoopis uputav kanalisatsioon  /   19:34, 5. okt 2017
Kui elektrit pole, siis peagi uputab kanalisatsioon kuidas jaksab.
Nii, et korrusmajade elanikud tuleb üsna siva ära evakueerida maapiirkondadesse.
K
Kodanik   /   19:43, 5. okt 2017
Panin milli kõrvale, kriisi korral saame ahju kütta, konserve ei ole mõtet varuda, keedan ämmast sülti, komme saame suvakatelt, läheme perega mardikadri kerjamis ringile, nii me ellu jäämegi!
M
mul ongi  /   19:43, 5. okt 2017
kodus nagu juudi pood.Ükskõik mida mul tarvis on,on kõik olemas.
Juhul kui mõni võimas vulkaan purskama hakkab,siis lennukid ei sõida. Ka maapeal võivad
põllumajanduse saadused hävida veeuputuse tagajärel.
K
Keegi  /   21:15, 5. okt 2017
Sõi vanadest varudest seemneid või?
Ä
Ähh  /   05:21, 6. okt 2017
Ja kuhu ma peaks selle nänniga minema? Varjendeid ju ei ole lihtrahva tarbeks tehtud.
Ma pole kaua enam Soomes käinud, aga sugulased töötavad seal, nemad räägivad, et Soomes projekteeritakse majad koos varjendiga. Kui seda ehitatud pole või on tehtud sellest autoparkla, siis kasutusluba tühistatakse.
Meil ainult arutatakse, moodustatakse komisjone ja tehakse nn "uuringuid".
M
Maal  /   00:57, 7. okt 2017
on inimestel kõik olemas ,vähemalt nendel peredel kes ise toitu kasvatavad.Natuke naljakas on lihtsalt lugeda seda nimekirja.Muidu ju aetakse tervislikku toitu peale ja pangateenuste kasutamist.Nüüd aga vaja hoida sularaha ja kondentspiima.Ise soovitaks minna ja osta lätist kast odavat viina,kriisiajal läheb alko kullahinda.
N
nojah  /   12:53, 11. okt 2017
Üks oluline asi - viin, on sellest nimekirjast puudu. See on ju universaalse kastusega vahend, sh. ka meditsiinilisel otstarbel...

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias