14
fotot
Kolme muuseumihooneni viib jupiteridega ääristatud rada kui punane festivalivaip. (HEIKO KRUUSI)

Eesti ajaloomuuseum avas Maarjamäel filmimuuseumi uued ruumid, kus saab uurida nii filmide valmistamise kui ka filmikunsti ja selle tehniliste vahendite ajalugu.

Maarjamäel, Orlov-Davõdovi suvelossi pargis, viib vastse muuseumikompleksini erkpunane siksakiline ja jupiteridega valgustatud tee, mis meenutab filmifestivalide punast vaipa.

Kolme muuseumihooneni viib jupiteridega ääristatud rada kui punane festivalivaip. (HEIKO KRUUSI)
Muuseumi sissekäik meenutab luksuskino, tutvustab oma maja juhataja Maria Mang. (HEIKO KRUUSI)

Hooned mahutavad ulatusliku ja põhjaliku väljapaneku, kus saab täpsemalt uurida, kuidas linateos sünnib ning mis sellest lõpuks saab. „Alustame ettevalmistusperioodist, kus valitakse, millest filmi teha, kirjutatakse stsenaarium ning valitakse osalised,“ tutvustas näituse üks kuraator, filmikunstnik Katrin Sipelgas, väljapaneku kontseptsiooni.

Näituse kuraatorid Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi tutvustavad Viiralti „Kabaree“ ainetel loodud pannood, kus näha 75 filmikangelast. (HEIKO KRUUSI)

Siis tulevad väljapanekus „Duubel üks“ ruum ruumi haaval järjest kõik filmitootmise etapid, kus saab näha, õigemini ise järele uurida, kuidas esialgsest ideest sünnib film. Olgu see siis mängufilm, joonis- või ka nukufilm. Ühtlasi saab selgeks enam kui 100-aastase Eesti filmi ja maailma filmikunsti ajalugu.

Muuseumis saab laulda või lausuda kinokaraoket ning lasta end üles filmida näiteks filmi „Seenelkäik“ tegelasena. (HEIKO KRUUSI)
Valik filmide rekvistiite, enamik igaühele tuttavad. (HEIKO KRUUSI)
Selles kirstus oli viimne reliikvia. (HEIKO KRUUSI)
Film sünnib või sureb montaažlaua taga, ütlevad filmikriitikud. (HEIKO KRUUSI)
Eesti ajaloomuuseumi filmimuuseum Maarjamäel on tänasest avatud. (HEIKO KRUUSI)

„Isegi pealiskaudne tutvumine võtab enam kui tunni, tegelikult kuluks aega kaks ja pool tundi,“ selgitas muuseumi juhataja, näituse peakuraator Maria Mang, kes muuseumi teisel korrusel asuvat väljapanekut „Rongi oodates“ tutvustas. See näitus toob meieni seadmed, mis näitasid liikuvaid pilte enne, kui filmikaamera leiutajad vennad Lumiere’id oma filmi rongi saabumisest üles võtsid.

Eesti ajaloomuuseumi filmimuuseum Maarjamäel on tänasest avatud. (HEIKO KRUUSI)
Väljas on mudelid vahenditest, millega näidati liikuvaid pilte enne kino leiutamist. (HEIKO KRUUSI)
Suurt osa eksponaatidest saab oma käe (või ka jalaga) katsuda. (HEIKO KRUUSI)
Väljas on mudelid vahenditest, millega näidati liikuvaid pilte enne kino leiutamist. (HEIKO KRUUSI)

Ning loomulikult on kompleksis ka väiksem, 210-kohaline kinosaal, kus saali läbipaistva vaheseina taga paistavad kinoprojektorid. Ja muidugi on muuseumil väliskino, väike näitusesaal, kus praegu on Arvo Iho fotonäitus kultusfilmi „Stalker“ tegemisest ning väike kohvik.

Suvine kinosaal on sissekäigu trepistikul. (HEIKO KRUUSI)

Uus muuseum avati publikule päeval, mil tähistatakse filmimuuseumi enda 11. sünnipäeva, ühtlasi möödub 121 aastat esimesest filminäitamisest Eestis Tallinnas suure gildi majas 4. oktoobril 1896. Pidulik avamine on UNESCO audiovisuaalpäeval, 27. oktoobril.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias