Kui maast madalast on hammaste eest korralikult hoolt kantud, saab hiljem uhkustada säravaga naeratusega. (Aldo Luud)

Lapsed on meie tulevik. Selleks, et laps kasvaks heas ja arenevas keskkonnas, saavad palju ära teha vanemad ja kogukond tema ümber.

Märkamine ja julgus vajaduse korral sekkuda vajab teadlikkust. Teadlikkuse puudumisel võivad olla mitmed tõsise iseloomuga tagajärjed, mille likvideerimine on aeganõudev ja kulukas.

Terviseteadlikkus saab lapsel alguse kodust, hiljem ka koolist ja tervishoiutöötajalt, kuid ennekõike on oluline roll lapsevanemal, kes kujundab oma lapse käitumisharjumused juba maast madalast, olles ise peamiseks eeskujuks.

Hambapesu alaku varakult

Loomulikult võib lapse arengu jälgimisel mõnigi asi märkamata jääda, kuid tegelikult on kõik lihtsam, kui ette kujutame. Näiteks ülekaalulisus, mis on tänapäeval suur probleem laste seas nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kui õpetame lapsi paremini toituma, rohkem liikuma ja oma keha tunnetama, siis hoiame sellega ära hulga kaasnevaid probleeme. Üheks neist on hammaste tervis.

Hammaste tervis, nagu ka inimese üldine tervis, sõltub suuresti elustiilist ja varakult omandatud harjumustest. Kes mäletab lapsepõlvest hambapesu kui meeldivat tegevust? Pigem oli see üks tüütu kohustus. Ehk on põhjus selles, et meid sunniti hambaid pesema põhjenduseta, miks seda vaja on. Seega on laste puhul väga oluline selgitamine, eri situatsioonide kirjeldamine ning mängulisus. Hambapesu, mis on üheks suuhügieeni hoidmisel tähtis, saab väga lihtsalt lõbusaks teha, pannes pesu ajaks käima lapse lemmiklaulu või kasutades liivakella või stopperit, et 2–3 vajalikku pesuminutit täis saaksid. Väikelaste puhul on oluline, et laps omandaks hambaharja tähenduse varakult, hoides ise hambaharja suus ning harjavaid liigutusi järele tehes. Loomulikult ei suuda väikelaps ise oma suud väga hästi puhtaks pesta, selleks on vaja, et lapsevanem lapse hambad pärast ise üle peseks.

Magustatud joogid on hammastele kahjulikud

Noorukite tervisekäitumine on teatud vanusest sageli vanemate kontrolli alt väljas. Vanem ei kontrolli enam hambapesu ega jälgi lapse toitumisharjumusi. Eriti õnnetus seisus on noored, kes ei ole teadlikud suuhügieeni tähtsusest ning kellel ei ole regulaarset harjumust selle eest hoolt kanda.

Kui mõtleme sõnapaarile hambad ja elustiil, siis esmalt seonduvad kohe pahed, mis võivad hambaid rikkuda, näiteks nii tubakatooted (suits, mokatubakas) kui ka kohv ja muud pigmenti sisaldavad joogid. Aga leidub ka teisi jooke ja sööke, mis hammaste tervist ohustavad. Üheks selliseks on magustatud spordijoogid, mis koguvad noorte hulgas üha enam populaarsust, kuid kahjustavad hambaid märkamatult. Suhkrukahjustuste vältimiseks soovitame viimase lonksuna juua puhast (kraani)vett.

Koormus hammastele sportimisel

Lisaks jookide tarbimisele tasub meeles pidada ka muid hambaid kahjustavaid tegevusi: näiteks sportimisel võidakse pingutuse ajal hambaid jõuga kokku lükata või neid krigistada. Kui selline käitumine on regulaarne, on tulemuseks hambakroonide kulumine, mis omakorda põhjustab hambumushäireid ja teisi suutervisega seotud probleeme. Kui tekib kahtlus, et hambad saavad sportimisel liiga suure koormuse, siis pöörduge kindlasti hambaarsti poole. Hammaste kahjustamist sportimisel saab ära hoida spetsiaalsete hambakapedega, mis ei lase hambaid hõõrdumisel kulutada.

Tervete hammastega täiskasvanuellu

Lapsed ja noored ning ennekõike nende vanemad peaksid oma järeltulijatele selgeks tegema, et tervete hammastega täiskasvanuellu astumine aitab neil tulevikus suutervisega seotud probleeme ennetada ning tervist säästa.

Kindlasti tuleb tervete hammaste nimel vähemalt kord aastas hambaarsti külastada, mida saab kuni lapse 19-aastaseks saamiseni teha haigekassa lepingupartnerite juures tasuta.

Lisaks rakendus 1. juulist 2017 uus täiskasvanute hambaravihüvitis, mis on väga suureks abiks noorele, kes on oma hambad enne 19-aastaseks saamist korda teinud või regulaarselt kontrollis käinud. Täiskasvanute hambaravihüvitis aitab noorel ka edaspidi hambad ilma suurte kuludeta korras hoida.

Hambaravijärjekorrad võivad olla küllalt pikad, seega ei tohiks visiiti edasi lükata. Kui lapsel ei ole veel kindlat hambaarsti, siis uuri haigekassa kodulehel (www.haigekassa.ee) olevalt kaardirakenduselt, kus asub lähim hambaarst, kelle juurde oma laps kirja panna.

Lisainfot laste hammaste tervise kohta ning ka palju muud leiab leheküljelt www.suukool.ee.

Meeles tuleb pidada seda, et piimahammaste õige hooldus tagab jäävhammaste tervise.

1 kommentaar

V
varjatud reklaam  /   10:54, 27. sept 2017
Pilt on eksitav nagu ikka - tegelikult pannakse hambapastat ca hernetera suurune kogus.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias