2
fotot
Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojal on Mulgi mehe kuju. Käibetõeks on kujunenud, et mulkide nimi tuli lätikeelsest sõnast „rumal“. Teadlaste sõnul ükski allikas aga seda ei kinnita. (ALDO LUUD)

Tänavu kevadel lõhkasid Tartu ülikooli geograaf Taavi Pae ja rahvusarhiivi ajaloolane Kersti Lust väikest viisi pommi, kui tõestasid oma uurimuses, et Mulgimaa nimi ei tulegi lätikeelsest sõnast „muļķis“.

Teadupärast tähendab lätikeelne sõna „muļķis“ tõlkes „rumal, lollpea“ ja nii on muutunud käibetõeks, justkui tuleks Mulgimaa nimi sellest lätikeelsest sõnast. Pae ja Lusti sõnul puuduvad siiani etnonüümi läti päritolu kohta veenvad tõendid.

Pae ja Lusti artikkel „Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?“ ilmus juunikuu ajakirjas „Keel ja Kirjandus“. Ajakirja järgmises numbris ilmus kohe ka keeleteadlase ja Läti teaduste akadeemia välisliikme Lembit Vaba artikkel, kes jäi osaliselt eriarvamusele ja toetab pigem ikka lätilaenulisust.

Taavi, kuidas tekkis huvi mulkide nime saamisloo vastu? Ja kas teie ja teine autor Kersti Lust olete küsimuses sõltumatud, kui teie esivanemate hulgas on mulke?

Huvi tekkis aastaid tagasi, kui sai uuritud üldse Eesti rahvanimetusi ehk etnonüüme. Konkreetselt ajendas uurimust käsile võtma mulkide Tartumaale liikumise kaasaegse Märt Miti mälestused, kus on protsessi üsna üksikasjalikult kirjeldatud. See ajendas ühendust võtma Kerstiga, et uurida arhiiviallikatest kinnitust. Selgus, et allikad kinnitavad mulgi päritolu üsna täpselt. Minu üks esivanemate juurikas läheb Saarde kihelkonda, mida on vahest ka peetud Mulgimaa jätkuks. Paljud nähtused (näiteks suurtalud) olid ka seal tüüpilised ja eelkõige Hallistega oli saardelastel tihe side. Kersti esivanematest üks on otsene mulk, kes tuli Viljandimaalt ja ostis Tartumaale talu.

Millistele allikatele tuginedes julgete kindlalt väita, et mulgi ja Mulgimaa nimi ei tule lätikeelsest sõnast „muļķis“.

Toonane kirjavara ja mälestused kinnitavad mitmest allikast, et tuldi Mulgi talust, täpsemini taludest. Ka arhiiviallikad kinnitavad seda.

Geograaf Taavi Pae sõnul tuleks teha mulkide kohta vigade parandus ka Eesti etümoloogia sõnaraamatus ja Eesti kohanimeraamatus. (Aldo Luud)

Kas julgete pärast uurimust kindlalt väita, et üks suur müüt on ümber lükatud? Või ei piisa alati ka teadusartiklitest ning rahva seas populaarsed müüdid on visad kaduma?

Mudel, mille järgi oli see lätlaste sõimunimi ülepiiri eestlaste kohta, on ümber lükatud. Seda ei tunnista ka läti folkloor. Alati jääb variant, et Abja mõisa juures olnud Mulgi talud on nime saanud sinna asunud lätlastelt (kes olid siis „rumalad“). Samas on üle Eesti arvukalt mulgi-nimelisi kohti, mille päritolu viitab rohkem eesti keelele (Mulk kui lisanimi ja ka teisendus sõnast „mullikas“). Seega on üsna suur tõenäousus, et tegemist on eestikeelse kohanimega.

Milline on olnud mulkide endi tagasiside artiklile? On nad tänulikud?

Arvame, et ega nüüd ükski mulk ennast ennemalt ka halvasti ei tundnud, eks lõõpivaid rahvanimetusi on ikka olnud. Pigem on tegemist huvitava legendiga, mis elas oma elu ja on nüüd ümber lükatud. Aga eks elevust põhjustas teema küll, nii näiteks oli rahvusarhiivi uurijatunnis kevadel meie ettekannet kuulamas umbes 70 inimest.

Kui reaalseks peate, et Eesti etümoloogia sõnaraamatus ja Eesti kohanimeraamatus tuleks nüüd teha vastavasisuline muudatus?

Oleme selles üsna veendunud.

Kas oskate veel mõne mulkide ja Mulgimaaga sarnase müüdi Eesti kohanimede saamisloos tuua?

Näiteks pole setude etnonüümi puhul ka täit selgust. Ja Koonga kanti kutsutakse näiteks Junnumaaks (sealsed elanikud junnlased). Kuidas see rahvanimetus on tekkinud, on selgusetu.

5 kommentaari

M
mulks  /   15:24, 22. sept 2017
ei tule jah sõnast "rumal" - selle tähendus on hoopis "p*rsevest".
M
Mädanik  /   18:38, 22. sept 2017
Mulgid on tuntud ihnuskoid.
I
Idna  /   20:51, 22. sept 2017
Eesti keeles on ju ka sõnal mulk halvustav tähendus!
M
Mulgimaa ja mulgid on Eestimaa uhkus  /   15:29, 25. sept 2017
ärkamisajast alates;
mulke halvustavad need, kes ei tunne oma rahva ajalugu või siis on Eesti vaenlased
V
Võrumaa mees  /   17:28, 25. sept 2017
Igatahes ei saanud mulgid setudega läbi, mõlemad olid kavalad, aga ma ei mäleta hästi, kumb kummal "naha üle kõrvade tõmbas."

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias