Kunagi oli siin või... aga enam ei ole. Tühjad letid Maxima kaupluses. (Jevgenia Zõbina)

Valmistugem paratamatuseks: toiduainete, sh piimatoodete hinnad tõusevad nii meil kui ka kogu maailmas.

Viimasel nädalal puhkenud võipaanika tulemusel on poodide võiletid tühjenenud, hakkajate kodanike kodused külmkapid aga ilmselt võist pungil. Kuigi võipaki poest leidmiseks tuleb omajagu vaeva näha, pole paanikaks siiski põhjust. „Mida rohkem sellest teemast räägime, seda rohkem külvame paanikat, inimesed varuvad võid koju, ettevõtted ostavad tagavaraks, mis kõik tekitab defitsiiti – ärme tekita ise kriisi, vaid anname tööstustele aega varude tootmiseks ja kõik läheb normaalsesse rööpasse,“ kinnitab Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.

Olles võitemaatikat jälginud, toob ta välja kolm olulist asjaolu, mis Eestis või jt piimatoodete hindu ja nõudlust mõjutavad: 1. piimatoodete hinnatõus maailmaturul, 2. tarbijate eelistuste muutumine ja 3. toorpiima rasvasisalduse vähenemine. Samas, mingist kriisist tema sõnul rääkida ei saa. Küll aga tõdeb Potisepp, et madalate toiduhindade aeg on läbi – toiduhinnad on juba tõusnud ja tõusevad edaspidigi.

Kriisi praegu ei ole

Alustuseks meenutab Potisepp, et kriis piimanduses oli maailmaturul pärast Venemaa embargot, kui pakkumine ületas selgelt nõudluse ning piimasektor oli üks suurimatest tagasilöögi saajatest. Tagajärjeks oli piimakarjade vähendamine ning farmerite orienteerumine muudele sektoritele, eelkõige teraviljakasvatusele. Piimatoodete madalad hinnad kauplustes rõõmustasid küll tarbijaid, kuid ei rahuldanud ei piimatootjaid ega töötlejaid. Alles mõni aeg tagasi maksis juustukilo alla 4 euro ja joogipiim vaid 32 senti /liiter. Toorpiima hind oli madal, suleti piimafarme ja müüdi piimalehmi. Kuid olukord hakkas samm-sammult leevenema, leiti uusi turge riikidest, kuhu enne Venemaa embargot ei oldud sisenetud ning toiduainete ja eriti piimatoodete hinnad on hakanud tõusma. „Eesti tööstusettevõtted on tublit tööd teinud ning leidnud uusi turge, mis on võimaldanud maksta farmeritele paremat ehk samm-sammult kõrgemat toorpiima hinda ja järjest rohkem piima ka väärindanud. Piimatoodete hind on samm-sammult tõusnud ka maailmaturgudel, tõsi, viimastel kuudel on tõus olnud järsem, eriti või puhul, mis statistitika järgi oli ostukorvis aastaga enim kallinenud toode. Kuna võid kasutatakse teiste, näiteks pagaritoodete, tootmisel toorainena, kajastub hinnatõus paratamatult ka nende toodete hinnas, mis sisaldavad võid ja koort. Seega oleme osa, küll väikene osa, maailmamajandusest, kus tõusu ja mõõna puhul on tegu loomuliku olukorraga,“ lisab Potisepp.

„Piima ja piimatoodete turg on väga kõikuv – hinnad tõusevad ja langevad, turunõudluse suurenemine toob kaasa hinnatõusu. Hindade volatiilsus on uus reaalsus ja Eesti kui avatud majandusega riik on sellest vägagi mõjutatud. Piimaturu tõusud ja mõõnad, mis toimuvad globaalselt, jõuavad varem või hiljem ka Eesti piimaturgu mõjutama,“ kinnitab Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron. „Või tootmine ei ole kriisis, toodet on piisavalt, aga hind on oluliselt tõusnud ja see on jaekettide ostujuhtides tekitanud ilmselt kerge segaduse,“ märgib Saron.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liikme sõnul toodetakse Eestis viimastel aastatel ligi 5000 tonni võid aastas, lisaks impordib Eesti ligikaudu 1000–1400 tonni aastas. Eestist eksporditakse võid umbes 1500–2000 tonni aastas. Eesti siseturu maht on Saroni hinnangul ligikaudu 4500–4600 tonni aastas (mis teeb inimese kohta 3,6 kg võid aastas).

Või on hakanud paljudele meeldima, ka hiinlastele

„Võid hakati viis-kuus aastat tagasi Ameerikas ja vanas Euroopas rohkem tarbima. Üks põhjus on ilmselt see, et või on n-ö tervislike toodete hulgas tagasi. Samuti on möödas nn rasvavabade piimatoodete kõrgaeg. Piimarasva kasutatakse järjest enam ka muudes toidutööstuse harudes, nagu pagari-, kondiitri- ja jäätisetööstuses. Toitumisteadlased üle maailma on seisukohal, et piimarasv on inimese tervisele kasulikum kui taimse päritoluga rasv. See on põhjustanud ka või tarbimise kasvu,“ kinnitab Saron.

Toiduliidu juhataja nendib samuti, et või hinda on aidanud üles viia inimeste eelistuste muutumine – järjest rohkem eelistatakse kvaliteetsemaid toidurasvu, k.a arvatud piimarasvu. „Töötlejad vahetavad väheväärtuslikud rasvad oma toodetes välja väärtuslikemate toidurasvade vastu. Tervislik, mõõdukas ja tasakaalustatud toitumine on tarbimissuund nii Eestis kui ka kogu maailmas. Eks seegi on kasvatanud nõudlust piimarasvade järele. Eestis ei ole muuseas rasvatud või madala rasvasisaldusega tooted kunagi populaarsed olnud! Samas on viimaste aastate tendents hapukoore ja või tarbimise suurenemine. Nii on maailmaturul või hind statistiliselt kerkinud viimase aastaga keskmiselt 150 protsenti. Tõsi, kõrgeim on see olnud just Euroopa Liidus ja Eestis, kus tõus on olnud 1,8-kordne. Eesti tarbija toidukorvis on või hind kerkinud aastaga 44 protsenti,“ märgib Potisepp.

Potisepa sõnul kasvab tarbimine ka seal, kus varem tarbiti piimatooteid vähem või üldse mitte. „Hea ja tuntud näide on siin Hiina turg – kui varem Hiinas piimatooteid peaaegu ei tarbitud või tehti seda vähe, siis viimastel aastatel kasvab nõudlus nii juustu kui ka või järele. Kuna rahvaarv on Hiinas suur, siis isegi rahvastiku väikese osa toitumisharjumuste muutumine mõjutab turgu väga palju ning vähendab ka maailma võivarusid. Lõpuks aitab tarbimisharjumuste muutustele kaasa inimeste sissetulekute kasv ja nad võivad endile lubada piimatoodete näol kallimaid tooteid,“ tõdeb toiduliidu juhataja.

Miks pole piim enam nii rasvane?

Tiina Saroni sõnul langes piima rasvasisaldus eelkõige kriisi ajal, mil lehmade söödaratsioon viidi miinimumini, et kuidagi ots-otsaga välja tulla. „Ka on põhjuseks tõuaretus, sest Eestis on tõuaretuse senine suund olnud suurem väljalüps. Rasvasisaldus on langenud viimased paar-kolm aastat,“ lisab ta.

„Kuna toorpiima hind on olnud tootjatele pikki aastaid normaalne, on pandud rõhku ka tootmismahtude suurendamisele, kuid samas on toorpiima rasvasisaldus aastatega pisitasa vähenenud,“ tõdeb Potisepp. „Kui Eestis oli toorpiima rasvasisaldus 2009. aastal keskmiselt 4,1 protsenti, siis 2017. aastal oli see 3,9 protsenti. Seegi on mõju avaldanud ja piimarasva pakkumist sammhaaval vähendanud. Hoolimata sellest tasub välja tuua, et Eesti toorpiim on 98% ulatuses kõrgemas kvaliteediklassis.“

Rasvasisalduse vähenemisel toob Potisepp välja kaks peamist põhjust. „Ühelt poolt on kriisiperioodidel muutunud odavamaks söödaratsioonid, sest kuidagi pidi suutma karja ju säilitada, ja teisalt tõuaretus, mis on olnud suunatud toodangumahu kasvatamisele. Nii on Eestis keskmine väljalüps kasvanud tasemeni, mille üle võivad farmerid uhked olla. Eestis on suurenenud ka juustutoodang, mis on omakorda nõudnud juustutootmisesse rohkem piimarasva. Samuti on kasvanud juustu eksport,“ selgitab Potisepp.

Toiduliidu juhataja kinnitab, et kriisist rääkimine on ilmne liialdus, sest kriisi ei ole, selle asemel on üle mitme aasta normaalne olukord, kus põllumehed saavad toorainest hinda, mis katab ära nende tootmiskulud, eksporditurud on aina enam avanenud ja töötlejatel on sõlmitud pikaajalised lepingud. Muidugi, tarbijatel tuleb toiduainete eest varasemast rohkem maksta.

Toidu hinnatõus on paratamatu

„Töötlejad on ühelt poolt tugeva palgasurve all, sest töötajaid on tootmisesse leida üha raskem ning teiselt poolt soovivad farmerid toorainest saada võimalikult kõrget hinda. Samas peame arvestama, et inimeste sissetulekud küll statistiliselt kasvavad, kuid endiselt on palju peresid, kes kulutavad söögile pea 40% sissetulekutest ja toiduainete hinnatõus teeb muret,“ lisab toiduliidu juhataja.

„Vaadates meid ümbritsevat turuolukorda, tuleb tõdeda, et madalate toiduhindade aeg on läbi. Toiduhinnad on juba tõusnud ja tõusevad edaspidigi. Seda seoses nii tooraine kallinemise ja palgasurvega kui ka praeguse valitsuse maksupoliitikaga, mis annab eriti valusa tagasilöögi 2018. aastal. Kui ühelt poolt lubatakse uuest aastast madalapalgalistele väiksemat maksukoormust, mis nagu jätaks inimestele rohkem raha kätte, tõusevad suurema osa kaupade ja teenuste hinnad nii palju, et tarbija ei võida oluliselt midagi. Kõik ettevõtjatele kehtestatud maksud väljenduvad toodete lõpphinnas tarbijale,“ tõdeb Potisepp. „Peale kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõusu ning raskeveokite teekasutustasu kehtestamise kavandatakse ka magustatud jookide maksustamist, kuhu lülitati viimasel hetkel veel piimatooted. Kõikidele nendele maksudele lisandub käibemaks, mis on mitmete Euroopa riikidega võrreldes näiteks toiduainete puhul Eestis üks kõrgemaid. Kui kõiki makse eraldi vaadelda, siis ei tundu hinnatõus tõepoolest märkimisväärne. Samas, kui kõik loetletud maksud kokku liita, lisada kaubanduse juurdehindlus ning käibemaks, mis on Eestis suhteliselt kõrge niigi, on hinnatõus juba oluliselt suurem. Seega on toiduainete hinnad tõusmas ja praegu näib, et see nii ka läheb. Oleme püüdnud olukorda valitsusele mitmel moel selgitada, kuid meid pole kuulda võetud.“

16 kommentaari

K
Kes  /   17:21, 14. sept 2017
Mąletab talongiaega, kui meeletult kokku osteti ja hiljem, kui riknes, prügikonteineri ümber vedeles?
Mina pole nii rikas, et mõttetult kokku osta
A
A   /   17:29, 14. sept 2017
Vene ajal arvasid turumajandust pooldavad debiilikud ,et hindade ränk tõus on võimalik ainult NSVL- s , vabas maailmas ikka ei lase hindadel tõusta see püha lehm - turumajandus ja kui keegi tahabki hindu mõni protsent tõsta ,siis on rahvas kohe tänavatel ... ja leib oli ka Soomes parem -seisis kohe ilusana mitu nädalat - meie oma ,raip, läks mõne päevaga hallitama
M
MATI  /   17:29, 14. sept 2017
Soome või järgi.
  /   17:34, 14. sept 2017
Nooojah... Hinnad tõusevad.. keskmine palk tõuseb... aga vaesemad jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks... :) See on tore tendents jah... :) ja kui keskmine tõuseb, siis riigikogulaste palku saab jälle tõsta... :) ja jällekord püüame keskmist kõrgemale ja rikkad saavad jälle rikkamaks.. ja siis saab jälle riigikogulaste palku tõsta... ja rikkamad saavad jälle rohkem endale lubada ja hinnad tõsevad veelgi.. :)
A
abc  /   17:59, 14. sept 2017
Kui seda toiduks nimetada saab.
K
kuidas   /   21:12, 15. sept 2017
te küll ei taju, et kui palgad tõusevad, siis tõusevad ka hinnad. M. Twain on kirjutanud oma Huckleberry Finnis - tol kaugel ajal sai üht poissi nädalas kahe dollariga üleval pidada. Ta mõtles aega, mis oli ca 100 aastat tagasi. Mis on sellest saanud? Vaheldumisi hinna- ja palgatõusud on muutnud nädalase ülalpidamiskulu 100 korda suuremaks. Sellele vaatamata on vaesed ikka vaesed ja rikkad on rikkad.
  /   21:45, 15. sept 2017
Meie poes pole enam võid, koort, kohupiima - tühjus, sest 16. augustil 2017 pandi pood kinni, sest külla oli jäänud 30 inimest ja lähim pood on 32 kilomeetri kaugusel. Pole hullu. Kindlalt edasi
E
Elanik  /   22:11, 15. sept 2017
Naaberriigid hakkavad paremini elama ,kõike hakkatakse sealt ostma,suuremal osal inimestel ei ole riigikogulase palk,järje kordne ämbrisse astumine!
Õ
Õnneks tuleb lidl  /   23:05, 15. sept 2017
Võite ona või pähe määrida omale
A
Aga  /   10:38, 16. sept 2017
mis järgmiseks hinnatõusuks on? Teaks ka tonnide viisi lattu valmis muretseda.
S
See...  /   14:44, 16. sept 2017
..on on tootjate poolt kokkulepe ja meelega nii tehtud,et tõsta või hinda.Võid ladudes küll,aga rahvast hea lollitada.
J
Jaanika Paanika  /   15:15, 16. sept 2017
See võipaanika on nendele, kes osalesid ka valuutapaanikal, tartrapaanikal ja muudel paanikatel. Kes olid murest murtud seagripipaanikas, kuigi tegelikult tappis tavaline gripp kordades rohkem inimesi. Ja siis veel linnugripp..SARS.. Ohhh, kes jõuab kõiki neid paanikaid üles lugeda..
Nüüd siis või.. Kui kuskil näete võid, minge ja ostke kohe 20 pakki - veel parem, 40 pakki - igaks juhuks, tont seda teab, millal jälle müüki tuleb. Äkki ei tulegi enam.
E
eesti kodanik  /   21:24, 16. sept 2017
meil omad rahva vanlased.pole vaja terroriste oodata.valitsus suretab ise oma rahvast.
R
Re1n  /   14:27, 17. sept 2017
Ärika ahnusel pole piiri, ka siis kui rivaalile tehakse klistiiri!
  /   21:04, 25. sept 2017
Sakslased lasid rahvuslaste mõnitamisega jalga, eestlastel nii palju mõistust ei ole, et omasid valima minna.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias