6
fotot
Too nõukogude džentelmen on Boris Mäemets, moe- ja ka üldse fotokunsti üks praeguseks taas meelde tuletatud tegija. Pildil koos kuraator Anne Vetikuga. (HEIKO KRUUSI)

Moefotode näitusel saab kohata suurt hulka tuttavaid inimesi, neid, kelle nägu ja ka siluett on meile tuntud trendikast moeajakirjast Siluett.

Boris Mäemetsa moefoto näitus Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. (HEIKO KRUUSI)

Kõik sõltub muidugi vaataja sünniaastast – kui see pole liiga suur number, siis tulevad fotodel nähtavad näod ja moed tuttavad ette: nõukogude sulaaja ning järgnevate aastate retro – tuppkleidi ja tupeeritud soengud. Veidi vanemate jaoks on need tuttavad Eest NSV-s 50 000-lise tiraažiga, aga üle nõukogude impeeriumi lausa 300 000-lise tiraažiga popi moekajakirja Siluett praeguseks riiuleil lebavaist tolmunud numbreist.

Kindlasti ei ole tollal vägagi tuntud moefotograafi Boris Mäemetsa ülevaatenäitusel tarbekunsti- ja disainimuuseumis välja pandud fotod nõukanostalgia, kindlasti ei ole tegu tolmunud mälestusega. Need Tallinna moemaja moeajakirja Siluett jaoks tehtud fotod on sellise kunstilise tasemega, et mõjuvad, nagu oleks nad täna ennelõunal tehtud, vaid riidemoed ja meik on veidikene retrohõngulised, just sellised, mis mõnel pool jällegi tugevalt moes.

Too nõukogude džentelmen on Boris Mäemets, moe- ja ka üldse fotokunsti üks praeguseks taas meelde tuletatud tegija. Pildil koos kuraator Anne Vetikuga. (HEIKO KRUUSI)

Boris Mäemets oskas seda, mida ta tegi, oskas nii hästi, et kutsuti mingil ajal Silueti juurest Peterburi, tollase Leningradi moemajja tööle, ikka pildistama.

Aasta oli siis 1967, kui 38-aastane Boris tegi oma esimesed fotod Silueti suvenumbrisse. Näitusevitriinis on väljas tema esimene, toonastes oludes kuninglik tööarve 483 rublale, luba töö kõrvalt fotosid teha ning põhiline tööriist, tollal ja praegugi üliprofessionaalne, Rootsi firma Hasselbladi laifilmikaamera.

Näituse kuraator, samuti moesaadete juhina tuntud Anne Vetik jutustab, et aastail 1957–1975 Eestis, sealt edasi Peterburis moefoto alal ilma teinud ja praegugi tegus Mäemets annetas oma arvukad fotonegatiivid, mida keegi polnud juba aastaid liigutanud, muuseumile. Nendega tutvumine viiski mõttele, et fotod pole mitte möödunud aegade igavad tunnismärgid, vaid neist annaks kokku panna mitu suurt ja põnevat näitust.

Kuraator Anne Vetik ja ununenud moed, aga omati siiani tuttavad näod ning siluetid Boris Mäemetsa kaameraobjektiivi vahendusel. (HEIKO KRUUSI)

Niisiis, näitusest

Nii ongi muuseumi näitusesaalides väljas 48 Mäemetsa fotot. Eksponeerimisviis sai muljetavaldav: ajakirjafotodeks mõeldud pildid on suurendatud pea elusuurusteks slaidideks, mis eksponeeritud ligi inimesekõrguste valguskastide tagantvalgustuses. Kuna ka majandusasjades osav Mäemets oli Hasselbladi ainuesindaja Nõukogude Liidus, siis olid tema kasutada parimad kaamerad ja parim toona toodetav, Kodaki negatiivfilm. Nii on fotosuurendused üllatuslikult väga hea teravuse ja kontrastiga ning värvifotod värskete värvidega. Samuti tuuakse meie ette toona moekaid või lihtsalt stiilseid pildistamispaiku, millest mõned tänagi äratuntavad.

Boris Mäemetsa moefoto näitus Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. (HEIKO KRUUSI)
Boris Mäemetsa moefoto näitus Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. (HEIKO KRUUSI)

Kuraator jutustas, et suurem osa fotosid on valitud negatiivide seast kunstilistel kaalutlustel, nii pole enamikku fotosid avalikkus paraku näinud. Nimelt olid moemaja juhid toona arvamusel, et Mäemets teeb tarbetult kunsti. Moe jaoks on esmatähtis näidata, milline on rõiva lõige, ja tihti sobis nende arvates selleks hoopiski moejoonis. Nii valitigi fotoseeriaist tihti paraku puisemad ja igavamad. Ja muidugi välistati vabamad poosid ja võimalik erootiline alatoon.

Praegu valitud fotod on nii elavad ja loomulikud, kui oleksid mõne praeguse eliitajakirja jaoks tehtud. Nagu toonagi, parimate lääne näidiste järgi. Veel on näitusel fotosid, millelt näha, kuidas moefotod sündisid.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias