Kas see on häiriv või jääb lihtsalt silma, aga kole palju räägitakse laekuvate valimiste eel juhtimisest. Eriti siin Kilulinnas. Et ausaks ja läbipaistvaks ja.

Mis meenutab üht napakavõitu karikatuuri, interneedusest leitud, mõistagi.

Lipsuga tolvan seisab paadis, rooliratas käes.

Paadisillal kolm-neli samasugust, kah roolirattad käes.

Paadis tola jutumull: aere muidugi keegi tuua ei taibanud.

Võimalik, et see oli nüüd natuke õel. Aga juhtimise kultus on ammu teinud väheke ettevaatlikuks.

Mis siis, kui ma ei taha, et mind juhitakse. Jajah, seda nimetatakse vist distsipliiniprobleemiks, aga võtan rõõmuga omaks distsiplineerimatuse, tõrksuse ja kõik muud sisekliimat ohustavad omadused.

Mis siis, kui see linn siin ei vajagi nii väga juhtimist. Või ei taha, et teda juhitakse.

Kui igasugu uiutamiseks läks, siis tõmbaks ühisjoonekesi eestlase lemmiklooma või tähtsaima pereliikmega. Kes-mis teadupärast on auto.

Kaege, eks teda-seda ole ju tore juhtida. Änn-änn, vrumm-vrumm, lapsepõlised unistused teos, kätes rool, nii maanteel ma lendan.

Ainult, sinder, hoolt tahab kah.

Võib-olla auto pole õige võrdlus, aga kahjuks on enamik meist niivõrd loomadest eemale jäänud, et võrdlused võiksid endalegi segaseks jääda. Kes see ikka enam midagi lehmast või hobusest teab. Kes peale söögi-joogi veel igasugu hoolt nõuavad. Selleni välja, et kus nad seisavad, mille peal kõnnivad. Ei, see targutus läheb kuidagi väga untsu.

Rabeleks siis välja mõtteteraga – linn on elus. See ei ole see, vaid tema. Ei aja siin mingit asfaldikallistaja udu, no on. Kasvab või kahaneb nii, nagu tal endal tuju on. Rippuvalt sellest, kus ta on, mis ta teeb ja mis temaga tehakse, mõistagi. Saab suunata, aga seejuures võib midagi väga ja väga untsu minna. Mistap võiks selle juhtimise jutuga vähe tasem olla.

Eriti kuni ei tea ega saa täpselt aru, kes või mis linn õieti on. Tunnistan ausalt, mina Tallinnast aru ei saa. Isegi sellest, kus ta algab ja kus lõpeb. Kus on see päris Tallinn ja kus on hilisemad suvalised juurdeehitused või külgeliitmised. Vabandust, Nõmme ei ole Tallinn. Õismäe ei ole Tallinn. Natuke rööpapedena ülbitseks isegi, et päris Tallinn lõpeb seal, kuhu tramm enam ei sõida. Palun vabandust.

On kõva kahtlus, et ega need, kes ennast vapralt pakuvad seda linna õigesti juhtima, palju targemad ole. Mitu neist ülepea siit pärit on. Ameeriklased pole üldse lollid, kui nõuavad, et president peab olema USA pinnal sündinud. Palju selle linna hingeelust aru saadakse või ülepea tahetakse. Õudsed kahtlused ronivad sisemusse, kuulates, kuis kohe teeme-teeme-teeme, kui võimule saame.

Ui ja vui. Kahtlane. Keeravad midagi kokku. Lihtsalt selleks, et midagi teha. Kahtlane. Lubada on ju tore, aga mõni lubadus võib-olla tahakski täitmata jätmist. Ei oska valida, neid on ju nii palju. Juhtimine eriti. Mille asemel võib-olla tahaks – hoolitseme linna tervise eest. Kogu kupatusena, majad, rajad, inimesed, kõik, mis linna kokku teeb... vist kõlas tobedalt. Juhivad, juhivad – ja siis hakkab linn tõrkuma. Läheb umbe või uputab. Ta on elus.

Segased tunded.

Enne valimisi enesestmõistetav.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias