2
fotot
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul peab Eesti eesistumise ajal seisma kogu Euroopa huvide eest. (JUSS SASKA (Postimees))

Pool aastat kestev Eesti Euroopa Liidu eesistumisel osaleb meie 1300 ametnikku, laual on 500 teemat ja toimub umbes 230 sündmust. Linnaleht uuris riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktorilt Klen Jääratsilt, mida on Eesti suutnud eesistumise ajal ära teha.

1. juulist alanud Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumine on paljude jaoks silma hakanud eelkõige Kultuurikatla ümbruse liiklusummikutega, kuid tegelikult saab väike Eesti eesistumist korraldades Euroopas olulised teemad siin lauale tuua.

Eesti saab EL eesistujana tõstatada teemasid, mis on meile tähtsad. Milliseid küsimusi on Eesti eesistumise ajal juba tõstatanud?

Eestil kui eesistujariigil on neli kaalukat valdkonda: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, andmete vaba liikumine ja digitaalne Euroopa ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Eesistumine on kestnud kaks kuud ning kolmas, kõige tihedam kuu, on kohe algamas. Selle aja jooksul on Eestis toimunud viis ministrite mitteametlikku kohtumist, üks kõrgetasemeline konverents ning lugematul hulgal töörühmade kohtumisi ning teisi konverentse-seminare.

See on andnud Eestile võimaluse paista silma nii nende ürituste korralduse kui ka sisulise juhtimise vallas. Eesistujana peame seisma kogu Euroopa huvide eest, seetõttu oleme saanud tegeleda väga kaalukate teemadega. Kohe esimese ministrite mitteametliku kohtumise ajal tõusis teravalt esile rändesurve Vahemere ääres, mille tulemusena kiideti heaks tegevuskava Vahemere keskosa rändeolukorra leevendamiseks. Rändekriisi lahendamisega seisab silmitsi kogu Euroopa ning samme selle suunas on tehtud nii Eestis toimunud mitteametlikel kohtumistel, üle Euroopa toimunud töökohtumistel ning teema on päevakorras ka 14. septembril Brüsselis, kui toimub justiits- ja siseküsimuste ministrite nõukogu, kus arutatakse rändeolukorda Kesk-Vahemerel ja Euroopa Komisjoni tegevuskava rakendusplaani täitmist.

Kas juba praegu saab rääkida mõnest töövõidust, mis Euroopa Liidul on Eesti eesistumise ajal õnnestunud saavutada?

Väga suure õnnestumisena saab juulist esile tõsta kiire kokkuleppe saavutamise EL-i 2018. aasta eelarvepositsioonis. Selle kokkuleppe alusel jätkuvad edasised läbirääkimised Euroopa Parlamendis oktoobris-novembris.

Kuna Eesti eesistumine on suuresti digieesistumine, siis oli meie jaoks tähtis kindlasti 28 EL-i riigi ja Norra telekommunikatsiooni ministri ühiselt allkirjastatud 5G deklaratsioon, mis annab tõuke ülikiire internetiühenduse, tehnoloogia ja n-ö asjade interneti arengule.

Eesti jaoks on kindlasti märkimisväärne, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avaldaks oma traditsioonilises EL-i hetkeolukorra kõnes tugevat toetust infoühiskonna arengu ja Eesti eesistumise prioriteetidele.

Millised on praegu Euroopa jaoks kõige tulisemad probleemid? Kas on lootust, et Eesti eesistumise lõpuks saab mõni neist lahendatud ja näeme mõnes küsimuses positiivset arengut?

Kui vaadata septembrisse, siis kogu Eesti jaoks on tähelepanuvääriv asjaolu, et Tallinnas toimub digiteemaline tippkohtumine ja siia tulevad Euroopa riikide juhid. Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine on platvorm kõrgetasemeliste arutelude algatamiseks digitaalse innovatsiooni edasiste plaanide üle, et Euroopa püsiks tehnoloogilises arengus esirinnas ning saaks järgnevate aastate jooksul ülemaailmseks digitaalseks liidriks. Tippkohtumise aruteludes võetakse pikaajaline perspektiiv kuni aastani 2025 ning keskendutakse Euroopa digitaalse tuleviku ülesehitamise kesksetele teemadele nagu usaldusväärsus, turvalisus, e-valitsemine, tööstus, majandus ja ühiskond.

Kui rääkida veel mõnedest kogu Euroopat hõlmavatest teemadest, siis arvestades, et hetkeseisuga kuulub Euroopa Liitu 28 riiki, peatselt 27, on üks suurimaid küsimusi see, kuidas jätkuvad Brexiti kõnelused. 25. septembril toimub üldasjade nõukogu, kus on päevakorras Brexiti olukord pärast 18.–21. septembri läbirääkimiste vooru.

--------------------------------------

Kultuurikatel peibutab

Kultuurikatel on EL-i eesistumise ürituste peamine toimumiskoht, seetõttu on selles kandis olnud palju ummikuid. Suured liikluskorralduse muutused on tulekul ka septembris. (Robin Roots (Õhtuleht))

Eestit külastavad Euroopa Liidu tippametnikud ja poliitikud on Klen Jääratsi sõnul väga palju kiitnud eesistumise peamist toimumispaika Kultuurikatelt. „Kui enamasti toimuvad eesistumise üritused palee-tüüpi hoonetes, siis Kultuurikatel oma eripärase ilmega jääb kõikidele külalistele hästi meelde,“ tõdeb Jäärats.

-------------------------------------

Välisdelegatsiooni lummas meie muusika

Üks paljudest eesistumise ajal tegutsevatest sideisikutest Renate Gross räägib, kuidas Lennusadamas toimunud galaõhtusöögil lummas välisdelegatsiooni Estonian Voices’i muusika.

„Õhtusöögil toimunud Estonian Voices’i kontserdi kohta küsides rääkis delegatsiooni juht, et on ise folkmuusika fänn, ning esitas tagasihoidliku palve osta võimaluse korral mõne eesti folkmuusika ansambli CD mälestuseks koju kaasa. Kuna järgmise päeva programm oli tihe ning aega enne lennu väljumist vähe, siis pidasime autojuhiga nõu, millisesse muusikapoodi võiksime jõuda. Pärast telefonikõnede tegemist poodidesse otsustasime tee peale jääva Ülemiste keskuse kasuks. Selleks, et delegatsiooni juhil oleks veidi lihtsam valikut teha, olin koostanud nimekirja tuntud ja endale meelepärastest ansamblitest. Delegatsiooni juht kuulas kõik nimekirjas olnud CD-d poes kiirelt läbi ning otsustas lõpuks Trad.Attack!-i ja Metsatöllu kasuks. Kahjuks ei olnud poes Estonian Voices’i CD-d, mida ta soovis osta teisele delegatsiooni liikmele kingituseks, kuid seda enam on põhjust Eestisse tagasi tulla,“ muljetab Gross ja lisab, et delegatsiooni juhil oli ääretult kahju, et ei saanud Eestisse kauemaks jääda, et samal nädalal toimunud Viljandi folki külastada. Aga ta lubas festivali külastuse järgmisel aastal plaani võtta.

--------------------------------

Eesistumine muudab liikluskorraldust

Seoses Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega on Tallinna kesklinnas ja Kultuurikatla ümbruses septembris liikluskorraldust muudetud.

Suuremad liiklusmuudatused on peamiselt neljal ajavahemikul: 3.–8. september, 10.–16. september, 18.–22. september ning 28.–30. september.

Tallinna linn, politsei- ja piirivalveamet ning riigikantselei paluvad kõikidelt liiklejatelt kannatlikku meelt ning võimaluse korral vältida nendel kuupäevadel tipptundidel autoga sõitmist kesklinnas ja Kultuurikatla läheduses. Neis piirkondades tuleks autoga liigeldes arvestada lisaajakuluga või planeerida sõidud tipptunnivälisele ajale.

Järgmisel nädalal on Kultuurikatla ümbruses oodata suuremat koormust liiklusele teisipäeval kella 7–10 ja 12–15, kui toimub põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlik kohtumine, neljapäeval kella 7–20, kui toimuvad kaitse- ja välisministrite mitteametlikud kohtumised ning reedel kella 7–20, kui toimub välisministrite mitteametlik kohtumine.

1 kommentaar

K
Kuuuurija  /   00:05, 3. sept 2017
Saavutused:
1. Peibutati kultuurikatlaga
2. Lummati Eesti muusikaga.
3. Muudeti liikluskorraldust.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias