Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab organite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha.

„Suurima muudatusena võrdsustab eelnõu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise posti teel kättetoimetamisega ja annab selguse seni vaidlusi tekitanud küsimuses, millal saab lugeda haldusakti selle saajale kättetoimetatuks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ta märkis, et kui haldusorgan teeb isiku õigusi piirava haldusakti, peab isikul olema võimalus selle sisuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada. „Kehtiv haldusmenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, lubades dokumentide elektroonilist kättetoimetamist vaid juhul, kui haldusakti saaja selleks nõusoleku annab. Seetõttu toimub kättetoimetamine põhiliselt posti teel isiku elu- või asukoha aadressil, mis kindlasti ei vasta meie ühiskonna arengule ega säästa loodust ja raha.“

Eelnõu põhjal saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt (muu hulgas läbi infosüsteemi) või posti teel.

See täpsustab hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Praegu on elektroonilise kättetoimetamise hetk kujunenud kohtupraktika alusel. Riigikohus on sedastanud, et dokumente ei saa pidada kättetoimetatuks pelgalt nende saatmisega, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, mille tegelikust sisust ta ei ole üldse teadlik. Vaidluste korral tuleb haldusorganil tõendada, et isik on dokumendid kätte saanud.

Eelnõu järgi loetakse dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud akti kättesaamist. Elektroonilise kättetoimetamise võimatuse korral võib haldusorgan avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel "Ametlikes Teadaannetes", kui puuduvad andmed menetlusosalise elektronposti aadressi kohta ja dokumenti ei ole ka muul viisil, näiteks posti teel võimalik kätte toimetada. Posti teel saadetud dokumentide kättesaamist peab haldusorgan ka edaspidi tõendama.

Erisused kättetoimetamisel on sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja teatud ametite esindajate nagu advokaatide, notarite, kohtutäiturite jne puhul. Äriühingutele loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on saadetud äriregistrisse kantud e-maili aadressil. Ka advokaatide, notarite, audiitorite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, patendivolinike ja vandetõlkide puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud nende meiliaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Nimetatud erisus ei laiene sihtasutustele ega mittetulundusühingutele.

Kui isikut esindab suhtluses haldusorganiga tema määratud esindaja, näiteks advokaat, toimetatakse haldusakt esmajoones kätte esindajale.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2018.

6 kommentaari

  /   13:12, 31. aug 2017
kas selle peale ka on mõeldud, et äkki läheb kraam spämmifiltrisse?
K
Küsimus  /   14:36, 31. aug 2017
Mida peavad tegema siis tuhanded vanurid kellel pole internetti või ei suuda selle eest maksta? Paberiga enam suhelda ei saa. Ka ametnikuga.
Vastus: tuleb teha veel väike väljaminek, osta valge lina ja asude teele kalmistu poole.
A
analysis? no, lets be agile.. go create smth... lol  /   15:36, 31. aug 2017
Mühakad ei saa aru, et
1) e-post on connectionless-suhtlusviis koos kõigi sellest tulenevate järelmitega
2) kui riik ametlikult e-posti teenust ei paku vaid pakub ainult mingit ümbersuunavat e-posti aadressi, kuid samas eeldab et sellele ümbersuunavale aadressile saadetud asjad on kättesaadud, siis riigivõimu teostamises paberiteta asjaajamise oludes antakse mõjuvõim täielikult välismaa suurkorporatsioonide kätte (Alphabet/Google, Microsoft jt "tasuta" eposti teenuste pakkujad) kelle huvid ei ühti väikese rahvusriigi huvidega.
Eestis on palju väikeseid IT ülemusi kes püüavad üksteist üle trumba järjest jaburamate idiооtsustega, et tähelepanu ja feimi pälvida e-teemalises kõvatamises, kus analüüs on teisejärguline ja wow-efekt primaarne...
S
sakslane  /   20:43, 31. aug 2017
kas lõpetatakse siis metsa raiumine, tore on
N
Nojah  /   18:04, 1. sept 2017
Ametnike mugavus saata inimestele lollpoolikuid vastuseid, mille vormistamiseks pole inimese saadetud kirju vaja läbigi lugeda. Ametnike lüli võiks ära kaotada ja inimestele las vastavad automaatvastajad. Aitäh, et meile kirjutasid!
K
Keeldun sellisest suhtlemisest!  /   12:20, 3. sept 2017
Ma soovin näha inimest, kellega ma asju ajan! Endise riigiametnikuna tean, mida tähendab selline poolanonüümne suhtlemine, mis lõppeb tavaliselt resultaadita, sest kodanik väsitatakse lihtsalt nii ära, et ta lõpetab suhtlemise.
Tuleneb see lollus kaasaegsest "eduka ametniku" sündroomist, sest uue aja ülemused mõõdavad töötulemusi mitte resultaatide vaid hoopis ametniku poolt väljasaadetud kirjade arvu alusel. Sellega kaasneb see, et probleem jääb lahendamata, kuid kirjade arv on muljetavaldav, mis sest, et neis midagi asjalikku ei sisaldu.
Just sellise uudse "töökorralduse" pärast lahkusin riigiametist, sest sellisel moel asju ajada on minule vastuvõetamatu..

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias