Helmut Piirimäe oli õppejõuna Tartu ülikooliga seotud alates 1956. aastast. 1977. aastal valiti ta üldajaloo professoriks, kellena töötas kuni emeriteerumiseni 1996. aastal. (Aldo Luud (Õhtuleht))

Esmaspäeval lahkunud ajaloolane Helmut Piirimäe (8. september 1930 – 21. august 2017) oli mitmete põlvkondade ajaloolaste õpetaja, kelle uurimissuundadeks olid Baltikumi ja Skandinaaviamaade ajaloolised sidemed.

Paljude ajalooõpikute autor ja väga avarate teaduslike huvidega Piirimäe rolli Eesti ajalooteaduses näitab ainuüksi asjaolu, et Tartu ülikooli vastu võetud ajalootudengeid ristiti just Piirimäe teosega „Suur Prantsuse revolutsioon“.

Piirimäe kolleegid meenutasid ajaloolase 85 aasta juubelil ajakirjas Universitas Tartuensis Piirimäe erilist panust rootsiaegse Tartu ülikooli ajaloo uurimisse. „Paljuski tänu tema jõupingutustele hakati Nõukogude Liidus tunnustama Tartu ülikooli asutamisajana senise 1802. aasta asemel 1632. aastat,“ kirjutasid kolleegid.

Rootsi suursaadik Anders Ljunggren meenutas, et juba 1982. aastal valiti ta Uppsala ülikooli audoktoriks, kuid võimud ei lubanud tal 1982. aasta juunis Rootsi sõita. „Sel korral promoveeriti ka Piirimäe pikaajaline kolleeg ja lähedane sõber professor Torkel Jansson. Kui värskele audoktorile Helmut Piirimäele mõeldud loorberipärg kõigile vaatamiseks üles tõsteti, kasutas Torkeli abikaasa Grete juhust ja pildistas seda. Sama aasta oktoobris külastasid Grete ja Torkel Jansson Tartut ja kinkisid selle foto Helmut Piirimäele. 6. novembril õnnestus Helmut Piirimäel siiski Uppsalasse sõita ja oma ärateenitud loorberipärg vastu võtta,“ kirjutas Ljunggren Rootsi saatkonna järelevaates.

Ajaloolane Lauri Vahtre on oma mälestusteraamatus „Meenutusi kadunud maailmast“ meenutanud Piirimäed, keda kutsuti ajaloolaste hulgas Pipiks, kui säravat loengupidajat. Vahtre kirjutas: „Pipi loenguid pidasid paljud ajaloostuudiumi parimaiks. Need olid tõesti head: elavad, kujundlikud, teravmeelsed, sekka huumorit ja varjatud torkeid kommunistlike ajaloovõltsingute kohta. Iseloomulik oli, et Piirimäe armastas hulka poetada pikantseid märkusi ja episoode, nii et õppejõudude-laulus kinnistus salmirida „Piirimäe ja kaunid naised, kaunid naised – Piirimäe“.“

Vahtre meenutab oma raamatus seika, kuidas Piirimäe Prantsuse revolutsiooni käsitledes ei saanud jätta tegemata mürgist märkust toonase kombinaadi Marat nime kohta. „„Marat oli tulihingeline revolutsionäär, „rahva sõber“ ja vaeste isa, aga mis puutub siia naiste pesu?“ imestas Piirimäe. „Pigem võinuks pesuvabrikule Mirabeau nimeks panna.“ (Mirabeau, kah revolutsionäär, oli ühtlasi kange naistemees ja muidu lõbus sell, mida Piirimäe meile muidugi mõnuga kirjeldamata ei jätnud.)"

Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Piirimäe oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige ja pälvis 1991. aastal Igantsi Jaagu suure medali ning 1998. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Helmut Piirimäe oli kolme poja ja ühe tütre isa ning 11 lapselapse vanaisa.

Helmut Piirimäe ärasaatmine toimub laupäeval kell 12 Tartu ülikooli aulas.

------------------------------

Indrek Tarand: Piirimäe tegutses vabaduse taastamise nimel

Helmut Piirimäe rolli eesti ajalooteaduses võiks võrrelda suurte baltisaksa ajaloolaste Leonid Arbusowi, Carl Schirreni ja Georg von Rauchi panusega. Kuid Eesti ajaloos endas oleks Helmut Piirimäe puhul tarvis lisada, et tema roll professorina oli sama mõõtuandev kui seda oli Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli algaastatel Soomest õpetama kutsutud Arnold Rafael Cederbergi ning Aarne Mikko Tallgreni oma. Sest Helmut Piirimäe meistriklassita ei ole mitte keegi tänasesse eesti kooli tõelist ajalugu õpetama pääsenud. Just tema õpilased seisavad hea selle eest, et meie minevikku tuntaks ja osataks rahvusvahelisse konteksti asetada.

Hans Kruusi toimetatud „Eesti ajalugu“ on muidugi omaette verstapost meie ajalookirjutuses, kuid selle katkenud teekonna lõpetamisse andis ka Piirimäe oma panuse koos meie seast juba lahkunud professor Sulev Vahtrega. Ning erinevalt Hans Kruusist, tajusid Piirimäe ja Vahtre ajaloo kulgu täpsemalt – nemad ei pidanud tarvilikuks kollaboratsiooni okupatsioonivõimudega, vaid tegutsesid võimaluste piires okupatsiooni lõpetamise ja vabaduse taastamise nimel.

Ühel hetkel 1985. aasta suvel oli professor Piirimäe prodekaanina ka minu dokumentide vastuvõtmist kureerimas ning talle väga meeldis mõte, et poliitilistel põhjustel eksmatrikuleeritud inimene saab ehk tagasi ülikooli. Minu nõukogude armeest saadud iseloomustust lugenult lausus ta endale omase muhedusega: „Väga kena kirjatöö. Kõik vajalikud fraasid on siin.“ Mina noore ninatargana sõnasin, et muidugi. Sest ma ju kirjutasin maha teosest „Molodoi Lenin“. Professor tegi käega žesti, mis viitas mikrobetoonile ehk võimalikule pealtkuulamisele KGB poolt ning ütles siis: „Ma ju näen. Aga ega nemad kõike teadma ei pea.”

Poliitik Indrek Tarand, Helmut Piirimäe õpilane

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias