Katrin Aron annab nõu, kuidas vältida äppide poolt meie tundliku info varastamist. (Robin Roots (Õhtuleht))

Nutitelefonide kaudu võivad ettevõtted, aga ka kõrvalised inimesed saada meie kohta palju isiklikku teada. Selle vältimiseks saavad inimesed ise palju ära teha.

Kujutlege end jutustavat võhivõõrale inimesele, kus te päeva jooksul olete käinud, kus lõunatanud, kellega tšättinud, milliseid fotosid teinud, isegi jagamas neid fotosid inimesega, keda te kunagi näinud pole. Andmas isegi ligipääsu oma telefoni mikrofonile, mis tähendab, et teie väljaspool telefonisidet peetavaid kõnelusi saab (vähemalt teoreetiliselt) pealt kuulata. Ja nii edasi. Tundub ohtlik? Ja tegelikult ongi. See on tegelik olukord, mitte kujutletav. Meie enda kõige suurem sõber, mobiiltelefon ongi see suur paljastaja. Ja me oleme ise sellisteks paljastusteks loa andnud. Nimelt: iga kord, kui installeerime äpi, küsitakse meilt ligipääsu telefoni mitmetele funktsioonidele. Ja pahatihti küsitakse neid ligipääse ka ülearu paljudele funktsioonidele, neile, millel äpi põhiülesandega mingit pistmist pole.

Igasekundilised riskid

Nutitelefonides on rakendusi pea kõigiks elujuhtumiteks: seal on näiteks mängud, vestlusprogrammid, fototöötlus, orienteerumisrakendused, keelõppeprogrammid, pildistamisäpid, meikimisäpid, juuste plettimise äpid, ilmaennustuse rakendused, uudisekanalid, videostriimimise võimalused, andmete hoiustamise pilveteenused, kohtumis- ja töökalendrid, aga ka näiteks lood, joonlaud ning tormiradari rakendus.
„Äppide turg on ülemaailmselt tõeliselt suur ja plahvatuslikult kasvav turg, sest mobiiltelefone kasutab hinnanguliselt neli miljardit inimest ja üha enam on nende seas nutitelefonide kasutajaid,“ märkis Tele2 tootedirektor Katrin Aron teema sissejuhatuseks.
„Andmed, mida meie kohta tahetakse teada, ja nende kasutamine on üha laienev valdkond. Järjest rohkem soovitakse teha kliendile suunatud pakkumisi, mis põhinevad kliendi tarbimisharjumustel ning eelnevatel ostudel, see suurendab müügiettevõtete nii-öelda lõpuleviidud müügitehingute hulka ehk siis ka kasumit,“ ütles Aron.

Tasuta lõunaid ei ole
„Enamasti me ei oska nii mõelda, kui mõne äpi alla laeme. Suur osa rakendustest on aga tasuta. Kust tuleb nende väljatöötajate jaoks raha, sellele me ei mõtle. Tasuta äpi puhul on päris suur võimalus, et äpi poolt varjatult kogutud, et mitte öelda varastatud, andmete müügist ettevõtte tulu tulebki. Ja andmete kogumiseks annab inimene ise loa, kui hakkab äppi installeerima. Mõne äpi puhul vähe, mõne puhul küsitakse terve pikk nimekiri erinevaid nõusolekuid. Kuna tegemist on pika tekstiga, mida enamik läbi ei loe, siis suur hulk inimesi isegi ei tea, millega nad nõustusid,“ hoiatas Aron. „Eriti kuulus ja ka meil palju kasutatud on äpp Meitu selfie rakendus, mis võimaldab endafoto väge ilusaks tuunida, aga küsib paigaldamisel ligipääsu IMEI koodile, telefoninumbritele, GPS-i koordinaatidele. Inimesed on ka meie käest pärinud, mida see äpp nende andmetega peale hakkab, sest need funktsioonid pole ju fotodega kuidagi seotud. Teine näide on Snoopwall taskulambi äpp, mis küsib ligipääsu kogu võrgule, interneti andmetele, õigustele muuta telefonis süsteemi seadeid jms.“

Teadlikkus on otsustav

„Sellise andmete kogumisega tegelevad peamiselt välismaist päritolu äpid. Seega soovitan hankida rakendus ametlikust rakendustepoest, see on siis kas iTunes'ist või Google Playst, sest sealne kontroll on põhjalik ja vähendab võimalust, et kogutakse asjatuid andmeid. Aga lubade andmist tasub igal juhul hoolega kaaluda, eriti, kui äpp on leitud mõnelt muult interneti leheküljelt. Mu oma laps leidis ühe kahtlase rakenduse, kui otsis tasulisele mängu äpile tasuta alternatiivi. Õnneks tuli ta minu käest nõu küsima,“ jutustas Katrin Aron. Ta rõhutas, et selles valdkonnas, aga ka küberruumis üldiselt, on eestlaste teadlikkus veel madalavõitu: „Näiteks Rootsis on inimeste keskmine teadlikkus üsna kõrge, nad on üsnagi varmad esitama küsimusi, mida nende andmetega ette võetakse.“
„Kui vastutusest rääkida, siis mobiilioperaator sellise õngitsemise eest ei vastuta, samuti mitte äpipood. Vastutus jääb inimesele endale – mida ta oma telefoni laeb, milliseid õigusi rakendustele lubab,“ rõhutas Aron selle teema puhul inimese enda rolli. Et ei peaks ütlema – ise tegin.

Praktilist nõu

Telefonis saab järele vaadata, millised õigused ja ligipääsud rakendustele on antud, ja vajaduse korral saab neid ka muuta. Telefoni seadete alt tuleb võtta alajaotus „rakendused“, sealt edasi „rakenduse load“ ja siis on rühmade kaupa näha kõik rakendustele antud õigused. Kui sirvides tundub, et rakendusel pole mõnd kindlat õigust vaja, saab selle sealsamas hõlpsasti välja lülitada. „Osa äppe hoiatab, et nende töös võivad esineda tõrked, aga paljudel puhkudel teadet ei tulegi, järelikult loa eemaldamine rakenduse tööd ei mõjuta,“ õpetas Katrin Aron, kuidas nutikat sõpra otstarbekaks häälestada.


-------------------------------------------------------------------------------------------------
Andmekaitse inspektsioon soovitab

Mobiiltelefoni rakendusi alla laadides peaks esmalt veenduma, et tegemist on usaldusväärse teenusepakkujaga. Kui telefonis on kasutusele võetud mõni rakendus, mis kogub liigselt isikuandmeid või saadud andmeid kuritarvitab, siis telefonioperaator selles küsimuses suure tõenäosusega aidata ei saa. Isikuandmete töötlemise tingimuste eest vastutab ikkagi rakendust pakkuv ettevõte. Ennekõike tuleks tundmatutesse rakendustesse suhtuda alati ettevaatusega. Samuti võiks oma telefonist mittevajalikud rakendused kustutada.
Eesti rakenduste puhul peab lähtuma isikuandmete kaitse seadusest. Oma murega võib alati pöörduda ka andmekaitse inspektsiooni poole. Küll tuleb siinkohal meeles pidada, et isikuandmete kaitse seadus, mille alusel inspektsioon tegutseb, kehtib ainult riigisiseselt. Ettevõtete üle, kellel Eestis esindust ei ole, ei saa inspektsioon järelevalvet teostada ega neile ettekirjutusi teha.
Maire Iro, andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik

1 kommentaar

N
Nutilambad!  /   08:52, 22. aug 2017
See nutilambaaed ei saa enam peldikuski käia ilma äpp'ta. Väärastud, mõistusevabad nutiisendid aga mitte inimesed. Sünnitamise asemel laete tulevased lapsed ka äpp'ga alla ve!?, Saamatud idioodid!

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias