Foto on illustreeriv. (Kalev Saar/Postimees)

Vetelpäästjad tõttasid eile Tartus Emajõe rannas appi kahele suplejale –jõevoolus sügavasse vette sattunud väikesele tüdrukule ja eakale mehele, kel poidepiirist üle ujudes ülepea vees jaks otsa sai.

Reedel pärast kella kahte märkasid G4S rannavalvurid Marko Päts ja Agris Reppo Emajõe vabaujulas paadiga patrullides, kuidas umbes 70aastane meesterahvas ujus 15 meetrit üle poidepiiri, kus vesi on üle pea. "Ta läks pallile järgi, mis oli läinud üle poide, aga tagasi ujuda enam ei jõudnud. Otsustasime talle kiirelt appi minna,“ rääkis vetelpäästja Agris.

Rannavalvurid pakkusid mehele abi, kuid too ei vastanud ja üritas ise edasi ujuda. "Olime tal paadiga kõrval ja teist korda abi pakkudes ulatas ta käe. Tõmbasime ta paati ja viisime kaldale,“ lisas vetelpäästja.

Kaldal tänas mees rannavalvureid, pani riidesse ja lahkus rannast.

Vetelpäästjad tuletavad meelde, et poide piir tähistab ujumisala lõppu, kus vesi läheb sügavaks ja ujumine pole ohutu. Samuti ei tohiks oma võimeid ujudes üle hinnata.

Kella nelja paiku märkas G4S vetelpäästja Kristel Küts Emajõe linnaujulas, kuidas jõevool umbes 7-aastast tüdrukut sügavasse vette kannab. See juhtus paatide veeskamiskoha juures, kus vesi järsku sügavaks läheb ja mis on tähistatud ka poi ja hoiatava sildiga. Tüdrukul oli seljas täispuhutud suplemisvest, mis aitas teda vee peal hoida, kuid omal jõul madalasse vette ujuda ta enam ei suutnud.

"Läksin vette ja küsisin, kas ta jõuab ujuda. Vastuse sain küll jaatava, aga oli näha, et ta ujus tugeva voolu tõttu ühe koha peal ning edasi ei liikunud,“ rääkis vetelpäästja Kristel. "Ulatasin talle käe ja tõmbasin lapse kalda poole,“ lisas ta.

Rannavalvur otsis seejärel üles tüdruku isa, kes võttis 50-60 meetrit veepiirist eemal muru peal päikest. "Ta ei teadnudki, et laps läks ujuma. Arvas, et tüdruk kiigub,“ märkis vetelpäästja. Ta tuletas pereisale meelde, et lapsel tuleb rannas silm alati peal hoida.

Sarnane juhtum toimus samas kohas ka mullu suvel, kui jõevool viis nelja-viie aastase tüdruku sügavasse vette ja laps ei pääsenud enam iseseisvalt kaldale. Vetelpäästja jooksis tüdrukule kohe appi ja tõi ta kaldale. Vesi oli selles kohas, kuhu jõevool lapse kandis, ka vetelpäästjale üle pea.

Tüdruku ema istus veepiirist 50 meetrit eemal pinkide peal ja sai juhtunust teada alles siis, kui rannavalvur lapse talle üle andis.

Vetelpäästjad tuletavad meelde, et lastega randa külastades tuleb oma pisipere järele alati vaadata. Vees mängivad väikesed lapsed ohte sageli ei taju. Samuti ei karju nad enamasti appi, kui satuvad uppumisohtu. 

4 kommentaari

L
lodjakoja prügila mujale  /   13:10, 29. juuli 2017
7 aastane tüdruk ei teadnud, et ta ei tohi seal ujuda ja oleks ise sealt ära ujunud aga rannavalve moor tormas välja tirima. Tüdrukul oli seljas ujumis vest ja mitte miski teda ei ohustanud.
Paatide vette laskmis koha ees peaks siis olema sardellidest piire või puust aed ees nagu vanasti oli emajõe ujulas. 7 aastast last jälgisid lapse isa tuttavad. Rannavalve on oma loo välja mõelnud. Keelumärgist sõitis eile lodjakoja alale läbi oma 8 autot, osad päris heal kiirusel, ohustades sellega ranna alalt liikujaid allee suunas või vastupidi sealt tulijaid. Üks autodest parkis otse murul keelumärgist läbi sõitnuna ranna alal. Seda rannavalve ei näe.
See lodjakoja prügimägi peaks olema aedikuga eraldatud ja veel parem kui see kolitaks kusagile Tartu linnast välja. Tartu ujula tuleb taastada. Rand ja lodjakoja prügila ei sobi kokku. Samuti ei sobi randa paatide vette laskmis koht, mille lähedal väikesed lapsed ujuvad ja mängivad ja keelumärgist läbi voorivad autod.
Lisaks on ranna müügi putka paigaldatud lodjakoja prügila alale nii, et lapsed peavad minema sinna üle paatide vette laskmise rööbastee ja selle ala. Eile askeldas seal alal järelkäruga auto ja hunnikust paate kolistades seltskond mehi. Mis siis kui mõni paat oleks mõnele lapsele paatide hunnikust peale libisenud või keegi oleks jäätist ostma minnes jäänud tagurdava auto järelkäru rataste alla või sinna otsa tormanud. Putkast ostes ei vaata inimene samal ajal enda selja taha ja putka juurest lahkudes eeldab, et tee on samamoodi vaba kui ennegi.
M
Maamees vana läpakaga  /   16:28, 29. juuli 2017
Ei lähe küll kokku konkreetse teemaga, aga "Õhtulehega": mis pagana päralt peab keset artiklit olema vilkinsoni videoreklaam. Minu vana IBM-I kõri jookseb kohe kinni. Pean enne video seisma panama, et artiklit LUGEDA. Ennetan ilkujaid teemal - osta endale korralik arvuti!
!
!  /   17:03, 29. juuli 2017
Rumalast lapsest võib veel aru saada. Et ei taju võimalikke ohtusid. Aga et eakas mees? Seal eeldaks ikka nagu juba elukogemusi ning enesealalhoiu instinkti. Kuid nagu ütleb vanasõnagi et vana mees aga varsa aru! Või ehk unustas ta oma aastad ja ühe saate peakirja kasutades kujutles, et viibib "täna 25 aastat tagasi", Või isegi 50?
N
need raudrööpad  /   09:27, 30. juuli 2017
ehk "veeskamisala" tuleks tõepoolest kiiremas korras rannast ära kaotada. Olen ka oma jala nende teravate servadega rööbaste otsas vigastanud, kui lapsega rannas olles võõra lapse vooluga sinna läinud palli ära tooma läksin. Rööpad on paksu muda sees ja neid vees ei näegi.
See putkandus seal ujulas näitab eelkõige Tartu linnavalitsuse suhtumist. Ujula on tõenaöoliselt vaikiva kokkuleppega lodajakojale ära antud, mis on ka arusaadav. sest Lodjakoja seltskond on seotud ühe poliitiilise liikumisega, mis pole veel parteiks saanud. Koerte jalutusalade ja absurdsete promenaadidide rajamise asemel võiks linnavalitsus kavva võtta uue ujula ehitamise seni veel linnale kuuluvale maale. Miks mitte võtta taas Saksamaalt eeskuju, nagu eelmise ujula rajamise puhul.
Tasub kaaluda ka kunagise ujula taastamist, projekt peaks arhiivis alles olema.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias