Ajaloolise tähtsusega Abja mõisahoone, mis on praegu müügis (Kristjan Roos)

Abja mõisnik Reinhold von Stackelberg (1819-1878) on jätnud Eesti ajalukku olulise jälje, sest pärast 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse väljakuulutamist oli just tema see, kes hakkas kohalikele talupoegadele arvukalt talusid müüma.

August Kitzbergi poolt lausa Duc de Abia’ks (Abja hertsogiks) nimetatud mees elas priiskavat elu ja nii tekkisid tal suured võlad. Ilmselt paljuski just mõisniku rahahäda võimaldas Abja talumeestel hakata endale mõisnikult talusid päriseks ostma.
Ajaloolane Mati Laur on Ajaloolises Ajakirjas kirjutanud, et praeguseks peaaegu unustusse jäänud maanurka Läti piiri ääres võib liialdamata lugeda Eesti kapitalismi sünnipaigaks. „Siit alguse saanud talude päriseksostmine pani aluse pärustaluperemeeste kihile. Majanduslik sõltumatus mõisast kasvatas uhkust ja iseteadvust, mis ei jäänud märkamata kaugemalgi,” märgib Laur, kes on ise samuti Abjast pärit.
Seega, kel vähegi meie ajalugu korda läheb, tasuks Abja mõis üle uudistada. Portaalist mois.ee selgub, et Abja mõisast (saksa keeles Abia) on varasemaid teateid 1582. aastast. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. 1780. aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte jäi see kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
„Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati mõis välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal. 1780. aastatel kerkis mõisa murdkelpkatusega ühekorruseline hilisbarokne peahoone. 19. sajandi lõpul lisati peahoone parempoolsesse otsa täiskahekorruseline historitsistlik juurdeehitus,” seisab kirjas mõisauurija Valdo Prausti loodud portaalis.
Enne sõda oli Abja mõisahoones kodumajanduskool, okupatsiooniaastail aga lastekodu, kus muuseas on elanud ka tulevane olümpiavõitja Erika Salumäe. Taasiseseisvumise järel tegutses hoones piirivalvekordon. Nii lastekodu kui ka piirivalve tegutsemise ajal mõisa aeda võõraid ei lastud. Aga nüüd? Nüüd on Eesti ajalukku jälje jätnud mõisahoone 199 000 euroga müügis.
Enne veel, kui mõni rikkur mõisa ära ostab ja keeluaia ümber ehitab, saab vabalt teha tiiru mõisa pargis. Jah, aed on mõisapargil küll ees, aga värava juures on piisav ava, et aeda sisse pääseda!

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias