2
fotot
Satelliidisüsteemidega saab edaspidi jälgida, kas naabrimehel loog võetud. Tairo Lutter (Õhtuleht) ()

Eestis on ligi pool miljonit hektarit rohumaid, mis võetakse satelliidi terava pilgu alla. Eesmärk on lihtne – kontrollida rohumaade niitmise nõude täitmist põllumajandustoetuste maksmisel.

Nimelt alustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) juulist põldude niitmise tuvastamist satelliidipiltide abil, millega loodab tõhustada nii inspektorite tööd kui ka suurendada pindalatoetuste taotlejate õiguskuulekust. Programmi SATIKAS raames korraldatakse niitmise tuvastamine üle Eesti – analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita.

SATIKAS kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire. Seda, kas on niidetud või mitte, näitab põldudel oleva biomassi muutus ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse meteoandmeid, mis saadakse meteoradaritelt Sürgaveres ja Harkus ning ilmajaamadelt.

Niitmist analüüsitakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa, misjärel ühtlustatakse tulemus tervet põldu arvestades. Rohumaadel kasvab mitmesuguseid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik.

Satelliidisüsteemidega saab edaspidi jälgida, kas naabrimehel loog võetud. Tairo Lutter (Õhtuleht)

SATIKAS ei ütle täpselt, milline põlluserv on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi hulga väärtus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, on võimalik öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud. Tulemused väljastatakse keskmiselt üks kord nädalas.

Teavet saavad kasutada nii PRIA inspektorid kui ka pindalatoetuste taotlejad. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile, kus on eraldi niitmise tuvastamise kiht. Amet prognoosib, et avalikkus saab niitmise tuvastamise tulemusi näha juuli keskpaigaks.

Näeb läbi pilvedegi

Kui hakkab lähenema rohumaade niitmise tähtaeg, on PRIA-l plaanis saata taotlejatele lühikesi meeldetuletusi e-kirjaga. Eesmärk on distsiplineerida täitma toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust. Tulevikus tahab amet arendada ka võimaluse, et teavitadda SMS-sõnumitega.

Ainult SATIKA niitmisanalüüsi tulemuste järgi taotlejatele hooldamata põldude eest tänavu ei sanktsioone ei rakendata. Küll aga aitavad need andmed lahendada vaidlusi taotleja ja inspektori vahel. SATIKA analüüsi inimese käsi ei sekku, seega puudub täielikult subjektiivsuse moment. Kõikide analüüside tulemused säilitatakse.

Nii ongi juba 2011. aastast uuritud seda, kuidas tuvastada rohumaade niitmist satelliitseire abil, et töö- ja rahamahukas probleem kontrolli alla saada. PRIA alustas koostööd Tõraveres asuva Tartu observatooriumiga – esialgu kasutati muid satelliidipilte, kuid 2014. aastast võeti kasutusele Euroopa kosmoseagentuuri radarsatelliit Sentinel-1 ja hiljem optiline satelliit Sentinel-2. SATIKA projektis annabki hea tulemuse just kahe satelliidipildi kombineerimine: kuna meil on ilm maist oktoobrini umbes 70 protsendil ajast pilvine, on arendustööle hoogu andnud just radarpildi kasutamine – nii saab põlde-heinamaid mõõta ka läbi lauspilvede.

Niitmise hindamise aluseks on iga kuue päeva tagant radari- ja nähtava valguse ning lähiinfrapunavalguse spektris tehtud satelliidifotod, mille töötlemisalgoritmiga saab hinnata, millal ja kui palju ja kas üldse on niidetud. Põllupiirid, mille ulatuses heina kõrgust mõõdetakse, on sisestatud varem e-PRIA kaudu.

Pole suure venna silm

Mullu liitus programmiga infotehnoloogia ettevõte CGI Eesti, kus asjaga tegeleb ruumiandmeteenuste meeskond Martin Jüssi eestvedamisel. Kokku on projektis, mis peaks proovivalmis saama sel suvel ning ametlikku kasutusse võetama juba tuleval, kaasatud ühtekokku 15 inimest. Muide, PRIA kaardid on internetis juba praegu kõigile vaatamiseks olemas (https://kls.pria.ee/kaart/), edaspidi saab samas keskkonnas näha ka neid pilte, millel on eri värvidega märgitud, millises seisus rohumaa SATIKA andmeil on.

CGI kaugseire ekspert Martin Jüssi. (HEIKO KRUUSI)

„Sõnum kõigile: tegu pole taevast kõike jälgiva suure venna silmaga. Seda ei võimalda Sentineli piltide resolutsioongi, mis ei erista alla paarikümnemeetriseid objekte. Programmi eesmärk on hõlbustada PRIA välitööde planeerimisi ja ennetada rikkumisi,” selgitab Martin Jüssi.

Siiani on kontroll põhinenud juhuvalimil, tulevikus võimaldab satelliitseire kasutamine suunata kontrolle nende taotlejate juurde, kes ei ole tähtajaks oma rohumaid ära niitnud, lisab ta. „Hein kasvab pidevalt ja raske on augustis või septembris vaielda, kas põld pole mitte juba kesksuvel korra niidetud,” märgib Jüssi. Ta rõhutab, et sellisest objektiivsusest on kasu ka talumehele, kui näiteks hüval suvel on hein pärast niitmist, inspekteerimise hetkeks, uuesti kõrgeks kasvanud.

Uus süsteem ongi mõeldud selleks, et saaks vaadelda nn biomassi hulga muutumist ajas. Kui sel aastal süsteemi pigem testitakse, siis juba järgmisel on plaanis hakata enne niitmistähtaja kukkumist maaomanikke teavitama, et töö on tegemata ja tähtaeg läheneb. „Automaatset trahvimist, nagu liikluskaamerate puhul, pole ega ka tule,” rõhutab Jüssi.

„Kalibreerimistööd küll alles käivad, aga juba võib öelda, et ka satelliidilt on võimalik mõõta näiteks heina kõrguse 15-sentimeetrilist muutust, selleks on vaja küll täpset mõõtmist ning keerukaid arvutusi, aga mõõtmistulemus annab näiteks kindla aluse vaidlusi pidada,” täpsustab Jüssi. „Sel suvel uurime, kas ja kuidas on jälgitav ka karjatamise mõju: kui ikka lehmad söövad kogu aeg rohu ära, et kuidas see satelliidi pealt paistab. Seal on probleem selles, et järske muutusi ei ole, mida saaks hästi mõõta.”

Radarist on palju abi

Martin Jüssi, satelliitseire spetsialist: „Satelliidile paigutatud radarseade mõõdab maapinna objektide struktuuri, nii saab jälgida näiteks metsaraiet ja linnade kasvu läbi aastate.” Ta lisab, et kuna Sentineli radari eraldusvõime on 20 meetri ringis, siis ei saa jälgida üksikute majade teket, üksikute puude langetamist, küll aga suuremaid, üldisemaid suundumusi.

„Satelliitide abil on Eestis uuritud näiteks Tallinna muutumist ajas, samuti saab kiirte koherentsusefekti kasutades tuvastada väga väikeseid muutusi nagu seda on jää liikumine, maa vajumine, aga näiteks ka äsjaehitatud sildade n-ö paikavajumine,” jutustab Jüssi. Ta täpsustab, et sellisel meetodil on mõõtmistäpsus lausa millimeetrites. „Väga hästi on muidugi näha maavärinate ja maalihete tagajärjed, samuti saab näha ja uurida näiteks üleujutusi metsades.”

Niitmise kosmilise tuvastamise projektiga SATIKAS saadakse valmis tänavu novembriks, järgmisena on PRIA-l kava arendada põllukultuuride ja loomade karjatamise tuvastamise projekti.

3 kommentaari

K
kui  /   09:38, 24. juuni 2017
satelliitide asemel seiretehnika reisilennukitele monteerida, saaks "ülevaate" märksa lähemalt teha
P
ph  /   23:04, 24. juuni 2017
Kana kireb ikka siis kui muna on munetud Muidu läheb nagu tavaliselt sama asutusega tahtsime head aga välja kukkus nagu alati.
S
See on oina jutt  /   20:05, 19. juuli 2017
Raisatakse raha sateliidi peale ja tulemus on veel vigasem kui kohapealsete põllukontrollijatega.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias