3
fotot
„Klassikokkutulek” on taasiseseisvumise aja vaadatuim Eesti film. Pildil koos režissöör René Vilbrega (vasakult teine) filmi staarid Ago Anderson, Mait Malmstein ja Henry Kõrvits. (Alar Truu)

Eestist on mõnevõrra ootamatult saanud üks kõrgema kinokülastuste arvuga riike Euroopas: keskmiselt on meil kinokülastusi aastas ühe inimese kohta 2,5.

Rekordilise 2016. aasta statistikast selgub, et mullu käidi Eesti kinodes kokku ligi 3,3 miljonit korda, mis on 200 000 võrra rohkem kui aasta varem.

Millega võiks seletada eestlaste niivõrd suurt kinolembust? Mulluse hittfilmi „Klassikokkutulek” levitaja VaataFilmi levitusjuht Siim Rohtla pakub välja, et küllap on eestlaste kinolembus pärit juba nõukaajast, kui oma kinoteater oli olemas igas väikelinnas. „Alates üheksakümnendaist on kogu kodumaine kinomaastik hoopis uue hingamise saanud ning seda suuresti tänu väga kvaliteetselt eesti keelde dubleeritud animafilmidele, mis on kinoarmastust külvanud maast madalast ning nüüdseks juba uue põlvkonna kinofänne üles kasvatanud. Tänaseks on kogu Eesti päris kenasti kaetud nüüdisaegsete ülikvaliteetsete digikinodega, nii et küllap saab iga huviline filme suurtelt ekraanidelt, tehes seda muide enamasti sama varakult kui kogu muu maailm…,” arutleb Rohtla.

Mullu linastunud filmi „Polaarpoiss” režissöör Anu Aun vastab küsimusele filosoofilisemalt. Ta usub, et meis kõigis peitub alateadlik soov aeg-ajalt enda elust puhata ning elada kaasa kellegi teise omale. „Kino pakub selleks suurepärast võimalust. Ja kui hästi läheb, siis on võimalus astuda pärast filmi vaatamist tagasi oma ellu kasvõi veidikenegi teistsuguse inimesena – inspireerituma, rõõmsama, avatuma, targemana... Kino on kindlasti üks soodsamaid kunsti ja meelelahutuse vorme. Näiteks teatri- või kontserdipilet on enamasti kinopiletist mitu korda kallim. Kinno on lihtsam minna spontaanselt – siis kui tuju tuleb ja kasvõi kogu sõpruskonnaga,” toob Aun välja kino eelised, võrreldes mõne teise kultuurivaldkonnaga.

Sel nädalal avaldatud statistikaameti ülevaatest selgub, et mullu linastunud René Vilbre film „Klassikokkutulek” tõusis 189 100 vaatajaga taasiseseisvusaja kinokülastajate edetabelis teisele kohale, jäädes alla vaid 5000 külastusega James Cameroni „Avatarile”. Ühtlasi sai „Klassikokkutulekust” esimene linateos, mis kogus Eesti kinoturul miljon eurot kassatulu – sellist tulemust pole varem saavutanud isegi Hollywoodi filmid.

Milles seisnes Taska Filmi toodud filmi edu fenomen? Filmi levitaja Siim Rohtla sõnul oli „Klassikokkutulek” ideaalilähedane kombinatsioon heast rajust huumorist ja värvikatest karakteritest, keda kehastasid parimad kodumaised meelelahutajad. „Ennekõike oli see film, mida Eesti publik oli juba ammu oodanud – olgem ausad, et uut „Mehed ei nuta” ega „Siin me oleme” taolist rahvanaerutajat polnud kuni „Klassikokkutulekuni” keegi teha võtnud…,” leiab Rohtla.

Sel suvel, juulis ja augustis toimuvad Saaremaal „Klassikokkutulek 2 – Pulmad ja matused” võtted. Filmi järg peaks esilinastuma tuleva aasta veebruaris. Kas see võiks tuule alla teha ka „Avatari” vaatajanumbritele? „Filmide edu ennustamine on parajalt tänamatu töö… Pigem jääb loota, et järjefilmi armastatakse vähemalt sama palavalt kui esimest osa – küll siis tulevad ka kenad tulemused,” leiab järjefilmi levitamisega seotud Rohtla.

Vaatajanumbrite tipus olev „Klassikokkutulek” on hea näide Eesti filmi esiletõusust, aga see pole sugugi erand. Uue põlvkonna filmitegijate filmid kõnetavad üha enam kohalikku vaatajat ja seetõttu on räägitud lausa Eesti filmi uuestisünnist. Eesti filmi instituut teatas aasta alguses, et kodumaiste filmide turuosa on teist aastat järjest enam kui 10 protsenti.

„Pikka aega on valitsenud stereotüüp, et kui on „Eesti film”, siis on see hästi masendav ja arusaamatu. Viimaste aastate kodumaine toodang eesotsas filmidega „Päevad, mis ajasid segadusse”, „Supilinna samaselts”, „Seenelkäik”, „Sangarid” ja muidugi ka „Klassikokkutulek” on tõestanud vastupidist… Selliste publikufilmide abil jõuab Eesti film aina rohkem rahvani, aidates sedasi samal ajal kindlasti kaasa ka mõnevõrra tõsisema ja tuumakama autorifilmi populaarsusele,” võtab „VaataFilmi” esindaja Siim Rohtla olukorra kokku.

Filmirežissöör Anu Aun ütleb isikliku tagasiside põhjal, et eestlased oskavad ka filmitegijaid kiita. (Luxfilm)

Anu Aun lisab, et filmitegijad on hakanud rohkem mõtlema selle peale, mis võiks publikut kõnetada. „Mitte ainult Eesti enda vaatajat, aga ka mujal maailmas. Ma usun, et just läbi selle on leitud üles meie enda kõige huvitavamad lood ja kõige põnevamad viisid, kuidas neid jutustada,” lisab ta.

Auna kui režissööri jaoks oligi tema debüütfilmi „Polaarpoiss” puhul kõige innustavam publiku tagasiside. „Ausalt öeldes ei oleks osanud niisugust tagasisidet isegi oodata. Kui ma koolides filmi valmimisprotsessist rääkimas käisin, siis tuldi tänama ja ütlema, et see on minu lemmik noortefilm või et see on parim Eesti film, mida ma näinud olen või et pärast „Polaarpoisi” nägemist tahan ka filmi õppima minna. Kümned täiesti võhivõõrad inimesed, mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud, kirjutasid mulle Facebookis – kiitsid, tänasid, kirjeldasid oma mõtteid ja tundeid peale filmi vaatamist, küsiti isegi järge. See ei ole üldse tõsi, et eestlased on hea sõnaga kitsid ja ainult virisevad kõige kallal. Selline avatus ja soov tagasisidet anda üllatas mind väga ja ma olen selle eest ka tohutult tänulik,” jäi Aun ülimalt rahule filmile antud tagasisidega.

Aasta tagasi linastunud Anu Auna film „Polaarpoiss” räägib noore mehe Mattiase (mängib Roland Laos) armumisest bipolaarsesse kauntari Hannasse (Jaanika Arum) ning kaardistab noorte valikuid. Kuidas ja mil moel saab noor inimene valida kutsumuse ja armastuse vahel – see on teema, mis noori kinovaatajaid kõnetas. (Luxfilm)

Noor filmitegija tegeleb praegu aktiivselt oma uue filmiga „Eia jõulud Tondikakul”. Juba on seljataga üle-eestiline laste casting peaosatäitjate leidmiseks, kuhu registreerus pea 3000 last. Kaks esimest vooru on möödas. Juuli alguseks peaksid selguma need tosin last, kes pääsevad kolmandasse vooru.

„See on olnud põnev, aga väga keeruline töö. Paralleelselt casting’utega otsime ka viimaseid võttekohti, alustame peagi filmi kadreeringu lahtijoonistamisega ning vaikselt suhtleme juba kõigi kunstiliste osakondadega filmitiimis, et võtteid ette valmistada,” räägib Aun uue filmi tegemisest.

Võib ennustada, et „Eia jõulud Tondikakul” võib vabalt ületada nii mõnegi rekordi, sest sellest saab Eesti esimene jõuluteemaline laste mängufilm. „Kuna „Eia jõulud Tondikakul” räägib ühe põlismetsa päästmise seiklusest, siis erakordne on kahtlemata see, et meil on lausa kaks operaatorite tiimi, kellest üks on mõeldudki just lindude, loomade ja looduskaadrite filmimiseks ja teine lavastuslike stseenide jaoks. Tänu sellele saab vaataja filmis näha, milline vilgas elu käib tegelikult loomariigis samal ajal, kui meie looduse põlisasukaid vahel isegi metsas liikudes tähele ei oska panna,” avab Aun natuke oma uue, 2018. aasta detsembris linastuva filmi tausta.

-----------------------------

Eestis nägi 377 filmi aastas

*Eesti kinodes linastus mullu 199 Euroopa ja 138 Ameerika Ühendriikide filmi. Kokku oli 2016. aastal võimalik valida 377 filmi seast. Peale „Klassikokkutuleku” (ligi 189 100 külastajat) mahtusid populaarsusedetabeli esikolmikusse veel „Jääaeg: Kokkupõrge” (ligi 133 200 külastajat) ja „Lemmikloomade salajane elu” (ligi 121 600 külastajat).

*Kuigi USA filmid moodustasid kõigist aasta jooksul kinodes näidatud linateostest üle kolmandiku, oli USA-s toodetud linateoste vaatajaid ligi kaks korda rohkem kui kõigil teistel filmidel kokku. Eesti ja Euroopa filmide keskmine piletihind oli 5,1 eurot, USA filmide vaatamiseks pidid aga kinokülastajad maksma keskmiselt 40 eurosenti rohkem.

*Eestis toodeti 2016. aastal 27 pikka filmi, millest 13 olid mängufilmid ja 14 dokumentaalfilmid. Peale nende toodeti Eestis ka 19 lühimängufilmi, 74 lühidokumentaalfilmi ja 21 lühianimafilmi. Pikki animafilme pole Eestis valminud viimased neli aastat.

Allikas: statistikaamet

1 kommentaar

T
tõde  /   00:15, 19. juuni 2017
Arengumaades käiakse ikka palju kinos, see aitab unustada vähemalt paariks tunniks reaalsust.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias