8
fotot
Haabersti remmelgas Haabersti hõbepaju kaitsjad (HEIKO KRUUSI)

Aktivistid võitlevad Haabersti ristmiku ümberehitamisele ette jääva suure hõbeaju ehk hõberemmelga eest. Ehitaja ning linnavõimud on aga otsustanud, et puu tuleb maha võtta.

Loo kirjutamise ajal, kolmapäeva õhtul, oli puu veel püsti. Püsti olid ka aktivistide sinna üles löödud telgid. Hõbedane hiigelpaju ja mõned tema lähemad ja vähemad naabrid kõrgusid kaugele, nende ja aktivistide laagripaiga ümber olid tee-ehitajad püstitanud ajutise metalltara. Mõlemalt poolt oli tee-ehituse järg puusalgale juba üsna ligidale jõudnud, ühel pool oli kõrge virn juba sae all langenud puutüvedest ja aun nende okstest.

Ehitusjärg peatud veidi enne puid. (HEIKO KRUUSI)

Teisipäeva südapäeval, kui oli ütlemata kena ilm, oli osa aktiviste koondunud samasse rajatud lõkkeasemele suitseva tule ümber, vesteldes tasasel häälel, mida kippus summutama tugev liiklusmüra.

Ehitusjärg peatud veidi enne puid. (HEIKO KRUUSI)

Osa aktiviste toimetas telkide juures, keetis elektripliidil kohvivett, samas oli näha kõrge puu otsa viivat nöörredelit, telkidest paistsid magamiskotid. Puu kaitsmise ööpäevaringne aktsioon oli selleks ajaks kestnud juba üle kahe nädala.

Kaitsjad on nädalatega sisse seadnud laagripaiga, kus on nii elekter kui ka internetikaamera. (HEIKO KRUUSI)

Üks aktivist, Marko Veide, kes parasjagu telkide juures asjatas, on internetis algatanud petitsiooni, mis on kogunud üle tuhande kahesaja allkirja. Üldse – meedia on puukaitsjate ja ehitajate vastasseisule kahe nädala jooksul pühendanud üllatavalt palju ruumi, tähelepanu. Kohal on käinud ka paar poliitikut. Ja kui algul väideti, et puu on 334-aastane, siis nüüd on teatanud asjatundjad, et mitte üle sajandi. Mis on ühe paju jaoks juba isegi pikk iga.

Puukaitsjate eestvedajad on Vegard Emanuelson ja Marko Veide, (HEIKO KRUUSI)

Ööpäevane valvur

„Olen siin peaaegu kogu aeg kohal. Mina algatasingi kaitsmise, olin juhuslikult just siis ennast töölt lahti võtnud. Kui puusaagijad peaksid tulema, läheb keegi meist redeliga puu otsa, siis ei saa ju saagida. Märulipolitseid siiski vist enam kohale ei saadeta, püütakse asju vaiksemalt ajada.” Ta selgitab, et probleem on ühe puu kaitsmisest laiem – tee-ehitust oleks tulnud niipalju nihutada, et puu oleks säilinud, säilitada oleks saanud ka hulga muid, juba praeguseks maha võetud puid. Ja et laiendatav tee ei kulgeks otse samas kõrval paneelmajades elava 1500 inimese akende all. Et tee oleks tulnud vähemalt osalt ehitada estakaadile üle praeguste kaubanduskeskuse juures olevate parkimisplatside.

Juurde astub kõhn ja pika habemega aktivist, norralane Vegard Emanuelson, kes kaugelt meenutab üht kuulsat kuningriiklast. Ta selgitab detailselt, et ristmiku ehituse alal on ta kokku lugenud üle 1300 maha võetud puu, ja et luba olevat olnud langetada vaid 795. Ja heidab linnavõimudele ette, et nood ei hooli piisavalt ei puudest, ei inimestest.

Nad selgitavad, et kaitse alla võtmiseks olevat võimud tunnistanud remmelga liiga pisikeseks, ehkki see on üle 20 meetri kõrge, läbimõõt 187 cm.

Puul on läbimõõtu 187 cm. (HEIKO KRUUSI)

Kui proovisime, siis sai kolmekesi ümber jämeda puu kinnigi võtta. Kui lahkuma asutame, tuleb platsile lapsevankriga pere, lapsele antakse pisike kühvel mängida, vanemad suunduvad vestlusringi poole, mida juhatab üks paljasjalgne habemega mees. On vaikne ja rahulik, kõige valjem heli on mööduva maantee liikluskohin. Lahkume. Lõkkeäärsed on püsti tõusnud, moodustanud käest kinni hoides ringi ning laulavad tasakesi.

Ametlik pool

Kui toimetusse jõuame, ootab arvutis juba e-meil, kus linnavalitsus teatab, et remmelga raieluba jääb jõusse, kuna keskkonnaministeeriumi hinnangul ei vasta Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde piirkonnas kasvav hõberemmelgas riikliku kaitse alla võtmise eeldustele ja kõiki asjaolusid arvesse võttes puudub alus ka linna keskkonnaameti 11. mail väljastatud raieloa uuendamiseks. Peale selle teatatakse, et liikluskorralduslikult toimiva Haabersti ristmiku rajamiseks puudub realiseeritav alternatiivne, seda remmelgat säästev tehniline lahendus.Veel: linn on võtnud vastu otsuse rekonstrueerida Haabersti ristmik, eesmärgiga suurendada läbilaskevõimet ja vähendada liiklusummikuid. Peale selle: tegu on euroliidu rahade kasutamisega.

Linna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi esimene küsimus, kui kommentaari küsisin, oli: „Kas ehitaja polegi veel seda puud maha võtnud?” Nimelt – kuna praeguseks on kõik otsused tehtud, sõltub kõik vaid ehitajast, sellest, kui kaugele on too oma tööjärjega jõudnud. Ta lisas ka, et kui tekib probleeme, lahendatakse need vajaduse korral politsei abiga. „See on ju töömaa, hoidku taevas, et seal mingit õnnetuste ei juhtuks.” Ehitusplaanide muutmist ei luba ei detailplaneering, ega see, et ümbruskonna maad pole linna omandis, samuti kipuvad venima hakkavad tähtajad rahastamist ohustama. Ja veel: remmelga puit annetatakse koolidele, et sellest saaks EV 100 puhuks suveniire teha, ütles Ligi.

Kommunaalameti asejuhataja Reio Vesiallik lisas, et edasine on tõesti ehitaja otsustada ja nemad ei saa teada, millal ehitaja oma töömehed kohale saadab. „Ilmselt juhtub see veel sel töönädalal,” tähendas ta.

Kolmapäeva õhtupoolikuks oli puukaitsjaid koondavale Facebookil lehele postitatud üleskutse: homme, neljapäeval kell 10 olge kohal ja kutsuge sõbrad ka kaasa.

Eile ehk neljapäeval teatas arboristide koja juhatuse esimees Heiki Hanso, et kustus kõiki arboriste remmelgat mitte maha raiuma. Sellegipoolest – õppinud metsamehi Eestis jätkub, lisas ta. Meie ajalehe trükkimineku ajaks oli puu veel langetamata ja kaitsjad selle all ilusti laagris.

Haabersti hõbepaju kaitsjad (HEIKO KRUUSI)

4 kommentaari

L
Loomulikult  /   17:40, 15. juuni 2017
oleme vastu, protestime, keelame ära ja lähme kohtusse. Kõik, mis on hea, on vastik, ebamoraalne, teeb paksuks ja on keelatud.
Õ
Õismäelane  /   21:19, 15. juuni 2017
On ikka ahastama panev olukord, kus mingi suvaline asjatundmatute grupp saab ühiskonnale ja ühiskonna huvidele jalga taha panna.
T
Teise koha saanu tehakse suveniirideks ...  /   17:47, 16. juuni 2017
On tihe rebimine:
Eesti Vabariik 99 (24. veebruar 1918)
Paju lahing 98 (31. jaanuar 1919)
S
Saamatu seltskond  /   08:04, 17. juuni 2017
Kahju, et selliste sammudega tehkase karuteene looduskaitsele. See projekt on olnud aastaid, et mitte öelda aastakümeneid töös. Kõigil on olnud võimalus öelda oma arvamus, teha ettepankuid, vajadusel ka korrektuure. Nüüd, kui töö käib ja kulutatud on suur hulk raha, tullakse asja peatama. Kus kurta te olite õigel ajal?! Ega sama on ju ka Reidi tee, Rail Balticu ja muude arendustega. RB on kümmekond aastat olnud teada, otsused trassi osas tehtud, tööd käivad mitme slõigus, kas või lennujaama trammiliini ehitus nende rahadega. Ja nüüd võideldakse. Eriti arusaamatu ja selgelt poliitiline on kahe ametkonna, õiguskantsleri aj tema bürroo ning riigikontrolli ja riigikontrolöri tegevus. Kas eelmise valitsuse ajal oli suu täis topitud?! Või veelgi hullem, aetakse poliitikat. Aga siis tuleksi poliitikasse minna. Reidi tee õige asukoht oli sal, kus praegu laiauvad kinnisvaraarnedajate rajatud elamud. Jätta mereäär linnarahavale avamata ning Tallinna Kwsklinnast mööda viiv Pirita-Viimsi suunaline magistraal tegemata, oleks juba lollus!!

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias