4
fotot
Riia tänava viadukt 11. juunil kell 20.36 (Toomas Kapp)

Nädalavahetusel Tartut uputanud vihmasadu ujutas muu hulgas üle Riia tänava sillaaluse ning Lõunakeskuse parkla.

Mitmed inimesed pidid sõidukit käsitsi läbi tekkinud lombi lükkama, hätta jäid ka kiirabi ning politsei. 

Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak tõdeb, et suure intensiivsusega vihmad on saanud tavapäraseks. "Eile tuli lühikese aja jooksul 23 mm sademeid, intensiivsusega 87 mm tunnis – see on 3 mm rohkem kui eelmise aasta augusti vihmaga," lisab Haak.

(Annika Rudnitski)

"Meie haldusalas on Tartu Veevärk rekonstrueerinud Riia tänava sadevee torustiku, sinna on pandud ühemeetrise läbimõõduga toru, kuid sellise sademete hulka ei suuda ka see kõike vett vastu võtta, lisaks toob intensiivne sadu kaasa nii pinnast, prahti kui ka puuoksi-lehti, mis ummistavad äravoolud," selgitab Haak, et linnas ehitatakse igal aastal mitu kilomeetrit uusi sadeveetorustikke, ent järske paduvihmasid see ära ei juhi. "Nii on asi ka mujal Euroopas, millega me end tihti võrdleme."

Uputus mullu juunis. (Aldo Luud)

Mitmed inimesed andsid nädalavahetusel teada ka uputusest Lõunakeskuse parklas. Haak ütleb, et keskus tegeleb sadevee ärajuhtimisega iseseisvalt. "Neil on rajatud vastavad tiigid, kuid suurte katusepindade puhul on sama lugu – torustik ja pumplad ei saa nii äkilise koormusega hetkega hakkama."

Korduvaks probleemiks on tartlastele olnud Emajõe tõus üle kallaste. Ajakirja Eesti Loodus andmetel on Emajõe pikaajaline keskmine veetase Tartus 30,62 meetrit absoluutsel kõrgusskaalal. Kevadise suurvee madalaim tase 1996. aastal jäi sellest kümmekond sentimeetrit allapoole, kuid kõrgeim Tartu veemõõdupostil fikseeritud tase 1867. aasta mai alguses küünis 33,34 meetrini.

Emajõe tõus üle kallaste aastal 2011, kui aprilli ühel hommikul tõusis tase 293 sentimeetri kõrgusele. (Aldo Luud)

Üleujutus Tartus algab, kui veetase ületab kõrguse 32,5 meetrit, sest sellest kõrgusest alates pääseb jõevesi sadeveekanalisatsiooni kaudu Supilinna madalamatele alade. Madalad luhad Annelinna ja Ihaste kohal jäävad vee alla juba enne, kui vesi nimetatud kõrguseni tõuseb.

Alates 1867. aastast on Emajõe uputust Tartu kohal registreeritud kokku 21 aastal, seejuures kaheksal korral tõusis vesi üle 33 meetri. Uputuslikel 1920. aastatel juhtus seda koguni viiel korral ning 1922–1924 kolmel aastal järjest.

1999. aasta aprillis aset leidnud suurem üleujutus, mis pälvis rahva, eriti aga meedia suurt tähelepanu, tõstis veetaseme “ainult” 32,58 meetri kõrgusele. Tartu varasemate üleujutuste kõrval oli see üsna tagasihoidlik uputus.

15 kommentaari

A
Antz  /   12:29, 13. juuni 2017
Mingi maakas või edvistaja oled, et maasturiga sõidad!? Ei elan Tartus Riia tn ja töötan Tallniinas Jõe tn :)))
K
Kui   /   12:56, 13. juuni 2017
ühest torus on vähe siis tuleb neid kasvõi 5 tk sinna panna. Anna ametnikele mõistust.
K
Kuuuurija  /   13:05, 13. juuni 2017
Sellepärast, et oravad on liiga kaua võimul olnud...
H
Hus  /   13:13, 13. juuni 2017
Pole häda midagi. Noh, võibolla kord aastas tunniks ajaks uputab. Las siis uputab. Kull häda nüüd. Elate üle. Aga kohe on kisa lahti. Ime, et teede remondi pärast ei karjuta, et miks öö jooksul pole ära tehtud.
T
to Kui  /   13:44, 13. juuni 2017
Loomulikult võib 5 toru ka panna, aga kas lugupeetud maksumaksjal raha ka selleks on?
Pigem tuleks kohalikul veevärgil pöörduda oskajate poole. Suure tõenäosusega ei ole probleem meetrises torus, vaid liiga väikeses arvus restkaevudes ja vales restkaevu konfiguratsioonis. Teab, kui võimas eelvoolgi on.
M
miks?  /   13:50, 13. juuni 2017
Sellepärast, et Veevärk tahab seal iga aasta sadeveetorusid paigaldada ja raha raisata.
T
to: to Kui / 13:44, 13. juuni 2017  /   13:52, 13. juuni 2017
tead mis, neil on olnud aega aastaid seda probleemi LAHENDADA aga pehme tool ja kohvitass ei luba. Mis aga puutub maksumaksja rahasse siis õigem on asi lahendada nii, et hiljem ei tekkiks probleeme nagu siin kohal on olnud. Tegemist on ikkagi sellega, et võetakse arvutuste aluseks MIINIMUMID aga MITTE MAXIMUMID. Tegemist ongi ametnike mitte pädevusega, olgu siis arhitekt, järelvalve, ametnik laua taga või kes iganes otsustab. Jah, on olukordi kus toimub ekstreemsus aga antud juhul ei ole tegemist ekstreemusega.
T
Tartlane  /   14:53, 13. juuni 2017
See koht on linnale nagu liivakell, kui juba sinna oled sattunund, siis ümbersõidud kaugel, keerukad. Ega ilmasjata ei võtnud avariiõnnetuse juurest tulnud kiirabid riski.
Autovoolust tekkisid ummikud, nii et ega sul väga valikut ei olnud. Politsei lihtsalt istus autos ja liiklust korraldada ka ei aidanud.
P
pekske need oravad Tartust Narva alla  /   15:22, 13. juuni 2017
siis saate ka linnas elu ükskord paika
O
oh heldene aeg  /   16:01, 13. juuni 2017
Selles "heade mõtete" linnas on see igasuvine nali. Niikaua aga kui lambad jätkavad reformirottide valmist, mitte midagi ei muutu.
I
Ilmar  /   18:07, 13. juuni 2017
huvitav, mis artiklis Haagi haridust ei mainita? Tegelane peaks olema kas zootehniku või agronoomi paberitega. Linnal tasuks tehniliste juhtide kohtadele ikka spetsialistid palgata.
T
Teeline  /   20:52, 13. juuni 2017
Korra-paar uputab mõnikümmend meetrit tänavat paariks tunniks üle ja hala selline, nagu tuleks uut noa laeva ehitama hakata. Ka sendil häbi ei hakka?
Aga teede remonte tulebki 24/7 teha, nagu mujal maailmas.
D
djaval  /   08:36, 14. juuni 2017
Kas tõesti ujutas viadukti üle... https://et.wikipedia.org/wiki/Viadukt
A
Aadu  /   19:44, 16. juuni 2017
Enamus kaevude reste on puhastamata ka sadudevahelisel ajal. Hoidke silmad lahti ja veendute. Asjade loomulik kulg.
V
vanameez  /   23:33, 16. juuni 2017
Tekib küsimus, et kui see olukord on kõik ette teada, miks ei ehitata viadukiti alla ühte nn sõiduautorida, mis asub muust teetasapinnast näiteks meetri jagu kõrgemal? Kõrgetele bussidele jääb nagunii teine rida, kuid vähemalt operatiivautod pääseksid läbi ka uputuse korral

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias